Pille Mänd: „Teaduseksperimendid aitavad tohutult kaasa sellele, et teadmised jääksid meelde“
Noored Kooli 15. lennu osaleja Pille Mänd on olnud loodushuviline lapsepõlvest saati. Ligi 20 aastat teadusvaldkonnas töötanud doktorikraadiga ökofüsioloog jagab nüüd oma teadmisi Uhtna Põhikooli õpilastele. Vestlesime Pillega tema teekonnast haridusvaldkonda, õpetamisest läbi eksperimente ning koostööst kooli sees.
Pille, sul on selja taga pikk teekond teaduses. Mida sa uurisid ning kuidas jõudsid nüüdseks hoopis Noored Kooli programmi ja üldhariduskooli?
Pille Mänd. Foto: Noored Kooli
Ma kasvasin üles loodusteadlaste perekonnas. Loodus on minu jaoks alati olnud väga tähtis - teatasin vanematele nii mõnigi kord, et lähen kooli, aga tegelikult keerasin bussijaamast metsa poole ja veetsin terve päeva seal kolades. Nii et lõpuks ei olnud üldse veider, et läksin õppima loodusteadusi Tartu Ülikoolis. Kõigepealt õppisin taimeteadust ja kui pidin valima, millele spetsialiseeruda, valisin sellise eriala, mis tegeleb taimede füsioloogia ehk siseeluga – see valdkond asub bioloogia, füüsika ja keemia piiri peal.
Täpsemalt hakkasin uurima taimede ökofüsioloogiat ehk seda, kuidas toimivad päris looduses kasvavad taimed ning kuidas meie muutuv keskkond neid mõjutab. Viimastel aastatel Tartu Ülikoolis tegin oma uurimistöid unikaalsel katsealal, kus välitingimustes puhutakse niiskemat õhku metsa peale ning uuritakse, kuidas mets siis hakkama saab.
Mingil hetkel tundsin, et mulle hakkas pakkuma järjest enam lõbu loodusteaduste tutvustamine noortele. See sai alguse sellest, et hakkasin tegema pisikesi teaduskatseid enda laste sünnipäevadel ja teistel üritustel, et muuta need huvitavamaks ja harivamaks. Sellest kasvas välja ürituste sari minu laste koolis – tegin teadusteatrit ja töötubasid, kus seletasin, kuidas erinevad „teadustrikid“ toimivad ja siis said õpilased osasid trikke ka järgi proovida. Nende töötubade välja mõtlemine ja uute asjade avastamise võimalus pakkusid mulle palju rõõmu ning on üheks asjaks, mida ma naudin ka nüüd koolis töötades.
Ühel hetkel hakkasin otsima erinevaid võimalusi haridusse panustamiseks ning avastasingi Noored Kooli programmi. See hakkas mulle positiivselt silma, kuna siin tagatakse osalejatele piisava ettevalmistuse enne kooli tööle asumist – ma ei tahtnud, et mind lihtsalt visatakse nullteadmistega sohu, soovisin teha ka eeltööd, et mitte rikkuda laste elu, vaid teada, mida ma teen. Kandideerisin Noored Kooli programmi esimest korda tegelikult veel mõned aastad tagasi, aga samal ajal sain Marie Curie teadusstipendiumi ning läksin kaheks aastaks hoopis Helsingi Ülikooli. Kui tulin Eestisse tagasi, otsustasin jälle kandideerida ning seekord oli soov programmiga liituda juba palju kindlam.
Nüüd oled sa Noored Kooli 15. lennu osaleja ja töötad Uhtna Põhikoolis loodusõpetuse, füüsika ja keemia õpetajana. Missuguseid meetodeid kasutad, et teha loodusainete tunnid elulähedamaks?
Olen sügavalt veendunud, et füüsika, keemia ja bioloogia on eksperimentaalsed teadused. Eksperimentide jaoks ei pea ilmtingimata olema suurt rahalist tuge – olen teinud palju selliseid katseid, mille jaoks olen kogu vajalikku kraami enda koduköögist kokku korjanud. Teaduseksperimendid aitavad tohutult kaasa sellele, et teadmised jääksid lapse pikemasse mällu. Praktikat tuleb loomulikult siduda ka teooriaga ning seoste loomist peab alustama juba põhikoolis.
Pille Mänd koos õpilastega NK linnalaagris Narvas. Foto: Noored Kooli
Kasutan õpetamiseks aktiivselt ka kooli ümbrust. Kuna kooli kõrval on nii tiik kui ka jõgi, olen rakendanud neid loodusõpetuse tundides – käisime vaatamas, mis ja kes seal elavad, püüdsime mõned eksemplarid purkidesse ning kogu koolipere sai neid elu täis purke vaatamas käia. Samuti katsun kogu aeg loodusaineid omavahel lõimida – oleme näiteks neutralisatsiooni reaktsiooni õppinud hoopis sambliku ainete tuvastamise meetodil.
Viimati hakkasin otsima meediast uudiseid, mis on loodusteadustega seotud, et arutada lastega, kuidas ka selleks, et tavalisest uudisest paremini aru saada, on vaja loodusainete algteadmisi. Läbivaks teemaks on minu tundides ka keskkonna hoidmine – kui keemias rääkisime erinevatest ühenditest ja nende tähtsusest meie elus, siis vaatasime ka seda, mis looduslikke tagajärgi toob nende kasutamine.
Uhtna Põhikool on suhteliselt väike maakool ning sa ei ole seal ainus Noored Kooli osaleja. Kuidas sujub koostöö kooliga?
Sel hetkel, kui ma kooli valisin, ei teadnud ma üldse, kuidas ja mille järgi valida, aga praegu olen selle valikuga äärmiselt rahul. Meie koolijuht on väga noor, tohutult empaatiline ja hakkaja inimene, kes püüab õpetajate elu kergemaks teha ning samal ajal ka vajalikke reforme ellu viia. Meie väikeses koolimeeskonnas on väga meeldiv õhkkond - kõik suhtlevad kõigiga ning alati leidub keegi, kes saab mind toetada või kellega saab koostööd teha.
Järgmisel õppeaastal soovin arendada koolis ainetevahelist lõimingut – usun, et selle planeerimist saab korraldada niimoodi, et see võtaks õpetajatelt vähem aega ning samas annaks rohkem lisaväärtust õppeprotsessile. Käisime koos koolijuhiga ka konverentsil, mis keskendus sellele teemale.
Miks võiks üks teadlase taustaga inimene liituda Noored Kooli programmiga?
Noor inimene muudab oma mõttemaailma palju kergemini, kui seda tehakse täiskasvanus eas. Kui sulle meeldib tegeleda noorte inimestega, siis hariduses saad sa nende mõttemallide kujundamisse panustada. Teadlase taust aitab vastata õpilaste küsimustele „miks ja kus mul seda kõike vaja on?“ ning võimaldab toetuda tundide planeerimisel ka oma kogemustele. Lisaks sellele kõigele õpilased on väga tore kontingent – kui sa tahad iga päev saada sära silmis tagasisidet, mis annab sulle tunnet, et teed olulist asja, siis koolist saad seda kindlasti.