Inspiratsioonilaks Kiviõli I Keskkoolist
Kell 8.24 heliseb telefon ja meie värbamisjuht Maris ütleb mulle, et olen rongi kõige Tallinna-poolsemas vagunis. Mu ainus mõte on, et kas see oli varjatud viis kontrollimaks mu ülevalolekut, kuid mõistan kiiresti, et tegelikult olen mina meie reisilistest ainus, kes sellise lühikese etteteatamisega (loe: äratuseg) 8.50 Narva poole väljuvale rongile jõudnud oleks. Nagu alati jõuab kõige lähemal elaja kohale viimasena ja kui 8.43 rongi jõuan, on Maris ning NK esindajad ülikoolides, Katrina ning Crisely, juba valmis ning alles arutavad selle üle, et kes mis kell üles ärkas.Meie sihtpunkt polnud sedakorda aga mitte Narva, vaid Tallinnale sutsu lähemal asuv Kiviõli, sest just seal on NK 5 osalist ennast sisse seadnud ja ehitamas teatavat baasi uutele tulijatele. Meie reisi eesmärk ongi näha, kuidas näeb välja nende (parimas mõttes) hullude tavaline neljapäev Kiviõli I Keskkooli õpetajatena. Kui mu kolleegid ja ülemus (jah, ma kasutan võimalust korragi ametlik olla) lähevad eelkõige vaatama, kuidas asjad toimivad ja välja näevad ning inspiratsiooni ammutama, siis mina lähen selgelt (lisaks eelnevale) vaatama, kuidas see paljukiidetud kool siis välja näeb, milline on sealne õhkkond ning inimeste suhtumine. Asi nimelt selles, et just Kiviõli on koht, kus ma ise tahaks septembrist NK 9. lennu osalisena tööle asuda.Kohalejõudnuna tervitab meid esimesena kooli direktriss Heidi ning jagame ära päeva lahinguplaani, sest meil on aega käia uudistamas vaid kolme tundi olukorras, kus tunde annavad kõik 5 Kiviõlis tegutsevat programmilist. Raske südamega langetan otsuse ajaloo, loodusõpetuse ning geograafia kasuks ehk siis loodan, et Kerttu, Alice’i ja Karini tunnid on just need, mis minul silma särama panevad ning maksimaalselt inspireerivad. Selliste teadmistega läksimegi oma kambaga lahku ning suundusime õigeid klassiruume otsima.Alustasin Kerttu tunniga ning 5. klassi ajalooga ning tunniteemaks oli Vana-Kreeka. Tund algas ettekandega amfiteatritest, mille pidasid kaks vene emakeelega neidu, kellest üks alustas klassis alles septembrist ning ei osanud pea sõnagi (!) eesti keelt, kuid pool aastat hiljem on võimeline pidama juba iseseisvalt ettekande ning tunnis sõna võtma ning seda otseloomulikult eesti keeles! Järgnes töö mõistega ning tund lõppes temaatiliste näidenditega - kusjuures oli huvitav, et tunnis enim tähelepanu nõudnud õpilane sai enda ning teiste soovil küll eraldi töö, kuid lõpuks soovis ikkagi rahulikult teistega kaastööd teha.Edasi viis mu tee 6. klassi loodusõpetusse, kus tundi andis Alice. Teemaks oli mehaanilise töö kordamine ning energia kui füüsikalise suuruse olemus. Tuleb tunnistada, et hoolimata reaalklassis käimisest läks minugi paar hetke aega, et meelde tuletada, kuidas need arvutuskäigud täpselt käisid. Tunnis oli väga omapärane see, et tunni ajal sai üks õpilastest lasta muusikat, muidugi oli järjekord ette paika pandud, kuid hoolimata mu esialgsest reserveeritud hoiakust selle idee vastu, tuleb tõdeda, et tundi see mitte kuidagi ei seganud ning Alice kasutas seda suurepäraselt ära klassi töösse kaasahaaramisel.Viimasena läksin Karini poolt antud geograafiasse, mis oli LÕK-i (lihtsustatud õppekava) raames ning ei teadnud absoluutselt, mida oodata. Tunni teemaks oli kaart koos seal sisalduvate andmete ja leppemärkidega. On imetlusväärne, kui rahulikult, kuid samas kindlalt ning sõbralikult suutis Karin kogu klassi tööle panna ning kui õppimisele suunatud õhkkond klassis oli.Pärast tunde oli meil arutelu NK osalistega (lisaks eelmainitutele olid kohal ka Kathriin ning sünnipäevalaps Kristjan), direktor Heidiga ning Mihkliga, kes on samuti koolis töötav noor õpetaja. Rääkisime osalejate kogemustest Kiviõli I Keskkoolis, õpetamisest ning suhtlemisest üleüldiselt ning visandasime ka kergeid plaane 9. lennu osaliste jaoks Kiviõlis. Just selles osas sain ma lõpuni aru kuivõrd sõbralik ja toetav on sealne keskkond ning kuivõrd harmooniliselt toimiv õpetajaskond, keda direktsioon igati toetab ja, mis peamine, usaldab.Kuna rongini oli veel aega, kutsus Kathriin meid enda juurde, kus rääkisime kohaliku omavalitsuse abist NK osalistele ning üldse erinevatest elamisega seotud kuludest, sest Tallinnast või Tartust tulijale on väga huvitav kuulata, millised olud on mõnes väiksemas omavalitsuses. Tagasisõit Tallinnasse kulges juba koos Kristjaniga, kellega sai tehtud nalja ning mõlgutatud mõtteid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et üks väga inspireeriv ja hariv päev oli ning tänud Kiviõli I Keskkooli rahvale meid võõrustamast!Jüri Käosaar, Noored Kooli Tartu Ülikooli esindaja