(Iga päev on) hea päev

Kui päeva esimene tund algab kontrolltööde jagamise ning vigade parandusega, ei ole see just õpilaste (ega ka õpetaja jaoks) kirkaim väljavaade. Loomulikult on oma hea- ja veakohtade mõistmine see peamine põhjus, miks kontrolltöid üldse teha, aga teisalt järgneb hinde selgumisele teatav kergendus, pingelangus, hetkeseisu nentimine. Sestap võiski õpetaja juba päeva esimesel tunnil suurt rõõmu tunda, kui ta pikemat aega puudunud õpilasega tegelema läks ning vigade parandamise protsess aktiivsete õpilaste eestvedamisel ise hoo üles võttis. Tahvel täitus hetkega õigete lahendustega, lahenduskäikudele järgnesid selgitused ja selgitustele juba illustratsioonid. Mis seal salata, mõnda teadmist oskab hiljuti asja selgeks saanud klassikaaslane palju lihtsamalt ja arusaadavamalt selgitada.

Eilse töö lõpus oli boonusülesanne, kus tuli iseendale ja õpetajale soovitusi anda, et matemaatikatunnid veelgi paremad oleksid. Et ka see ülesanne otsustati vigade paranduse käigus tahvlile teha, tuli saavutada kokkulepe. Konsensuslik nõuanne õpilastelt iseendale oli: "EI MIDAGI OLE SELLINE NAQ OLED!!" ning õpetajale: "JÄTKA SAMAS VAIMUS". Loomulikult on iseendale antud soovitust võimalik mitmeti tõlgendada, aga rõõmsas tujus optimistlik õpetaja vaatab sellele nii, et hea olemise eelduseks on iseenda eripärade, tugevuste ja nõrkuste aktsepteerimine, endaga rahujalal olemine.

Enne kellahelinat visati õhku soov teha neljas tund arvutiklassis ning tahvlile maaliti ka klassipilt. Nagu näha, iseloomustavad õpetajat hiiglaslikud jalalabad, selle põhjuseks on pühapäevases jalgpallitrennis venitatud hüppeliiges.

Ka teises tunnis täitsid õpetaja rolli õpilased, kaks 7. klassi poissi, kes viisid klassile läbi matemaatikatunni juhuslike, kindlate ja võimatute sündmuste teemal. Peab tõdema, et tund oli läbi viidud meisterlikult: olemas oli sissejuhatus, presentatsioon selgitava osa jaoks ning internetipõhine teadmistekontroll. Saime teada, milliseid sündmuseid võib juhuslikuks nimetada ning ka seda, et õhku visatud kivi allakukkumine on kindel mis kindel. Samuti said tänased õpetajad tunda ka seda, mis tunne on klassi ees seista, kui kõik klassikaaslased ei jaksagi kogu tunni vältel aktiivselt kaasa töötada. Tunni lõpetuseks näitasid õpetajad meile ka juhuse animatsioonikunstilist tõlgendust (https://www.youtube.com/watch?v=VYKNXKWiYlM), mis näitab, mil määral elu on juhuslike sündmuste järgnevus.

Kui mina lõpuks tunni juhtimise enda kätte sain, arutlesime veel soodsate võimaluste ja kõigi võimaluste üle. Demonstreerisime, et kahte münti visates tuleb tõesti kooslus "kull-kiri" umbes poole sagedamini kui "kull-kull" või "kiri-kiri". Samuti tegime tutvust kuulsa tõenäosusteooria probleemiga, Monty Halli valikuga (http://www.tarkinvestor.ee/artiklid.php?idee=8). Pärast selgitamist, arutlemist ning teemakohase video vaatamist (https://www.youtube.com/watch?v=4Lb-6rxZxx0) jõudsime lõpuks tõdemusele, et kui kunagi tulevikus peab mõnes telemängus uste vahel valima, usaldame tõenäosusteooriat ega jää põikpäiselt kindlaks oma esialgsele otsusele.

Kui vanematel klassidel algas bioloogia õpikoda, siis meie kuuenda klassiga läksime arvutiklassi. Kordasime harilike murdudega arvutamist T-algebra programmi abil (http://math.ut.ee/T-algebra/), pranglisime ja viimasel viiel minutil (enne söögivahetunni algust), kui silmad juba ekraani põrnitsemisest väsinud olid, selgitasime välja 6. klassi parima kivi-paber-käärid mängija.

Koolis on hea.

Joosep Norma

Meremäe Kool