Heidi Uustalu: "Suurim tunnustus koolile on ootustele vastamine"

Heidi Uustalu pidas Kiviõli I Keskkooli direktori ametit 15 aastat, kuni 2019. aasta detsembrini. Enne seda pidas ta sama kaua õpetajaametit ja on jõudnud arusaamisele, et kool on ilusaks inimeseks kasvamise koht. Ta avas Kiviõli kooli Noored Kooli programmi osalejatele ja ütleb nüüd, et suurimaks tunnustuseks on see, kui osalejad tunnevad, et said programmi raames koolis oldud aja jooksul täpselt seda, mis neile lubati.

Heidi Uustalu. Foto: erakogu

Loomulikult tahab iga kool saada head õpetajat. Kiviõli I Keskkool vajas aga kõige enam eestvedajaid. Kui mõtteid ja valmisolek muudatusteks olid ka senistel õpetajatel, siis puudu jäi julgusest või kindlustundest astuda need vajalikud sammud arusaamani, et tegelikult võibki teistmoodi teha. „Kui nad nägid julgete noorte pealt, et nii tõesti võib, andis see vajaliku tõuke. Noored Kooli õpetajatel on olemas nii tahtmine, võimekus ja ka tööriistad, millega toimetama hakata. Vähemasti kõigil neil, keda mina näinud olen,“ räägib Heidi.

Õppetöö diferentseerimine vastavalt võimekusele

Noored Kooli õpetajad tõid endaga kaasa ja rakendasid Kiviõli I Keskkoolis mitmeid uusi õppemeetodeid, mille tulemused on selgelt näha. „Tahan rõhutada just nende meetodite rohkust, kuidas iga õpilaseni jõuda. Näiteks tekkisid meil lauale eri värvi topsid (punane, roheline, kollane), millega õpilased said õpetajale märku anda, kas nad said õpitust aru või vajasid veel lisaseletust. Samuti õpperuumide jagamine vastavalt sellele, kas õpilane saab õppetööga iseseisvalt hakkama või vajab abi. Erinevad ülesanded ja valikuvõimalus - need näitavad mulle, et õpilase võimekusega arvestatakse. Selle ilmestamiseks ka üks arvuline näitaja. Meil ei ole kuus aastat olnud põhikooli lõpust väljalangevust,“ toob Heidi välja.

Üks on hea, viis on veel parem

2014/15. õppeaastal oli Kiviõli I Keskkoolis korraga 5 Noored Kooli programmi osalejat. Sellele järgnenud aastat peab Heidi oma kooli jaoks murranguliseks. „Mind inspireeris nende eeskuju ja julgus tegutseda nii, et ei ole hirmu eksida. Julgus näidata oma tundi, julgus minna ja öelda, et tahan tulla sinu tundi. Lisaks on nad kõik rääkinud kaasa kooli arengus. Mitte ükski Noored Kooli programmi õpetaja ei ole olnud selline, kes on olemas nii-öelda ainult õpilase jaoks. Nad on kõik olnud kaasajad – õpetajad, õpilased, lapsevanemad, nende projektid ja algatused ja koostöö. Vanemad kolleegid on arenguvestlustel välja toonud just noorte suhtumise inimestesse ja soovi olla õpetaja - see kiirgab neist kilomeetrite kaugusele. Nad teevad sellel oma õpetaja eluetapil midagi sellist, mida nad tõesti tahavad,“ tõdes ta.

Nii sündis ka Kiviõli I Keskkooli õppeaine “geokond”, kus on liidetud geograafia ja ühiskonnaõpetus. „Ühel hetkel nad avastasid, kui palju oli mainitud ainetes ühiseid õpiväljundeid ja otsustasid, et teevad sellest ühe õppeaine. See initsiatiiv ei tulnud õppealajuhatajalt, sellised asjad tulevadki vajadusel altpoolt. See aga ei tähenda, et mina ei võiks oma ideedega minna ja otsida neile toetust - kas läheme seda teed või ei lähe? Mentoripõhise nõustamisega on samamoodi: kui koos otsustame nii, siis hakkame seda ka koos tegema. Mitte, et sellest sügisest on nii, siin on juhend ja hakake pihta,“ räägib Heidi, kuidas uued algatused sünnivad. „Eks takistusi on meilgi ja kõige suuremaks takistuseks on ikka inimeste mõtteviis. Inimestel on suur hirm teha valesti ja eksida. Õpetajatel on see hirm eriti suur, sest neis on kasvatatud arusaama, et õpetaja ei tohi eksida. Ma ise võitlen siiamaani sama teemaga,“ tunnistab endine koolijuht.

Alati saab paremini

Heidi loodab, et endiselt jagub noori, kes soovivad õpetajaks hakata: „Loodan, et õpetajaks saamine on noortele veel piisavalt atraktiivne, sest igal pool saab teha midagi paremaks. Ma väga tahaks, et nad ei peaks koolidesse üksi minema. Kui nad lähevad kooli üksinda, siis peavad nad otsima sealt nn tugiisiku, kes oleks nende mõtteviisiga inimene. Esiteks võtab sobiva inimese leidmine aega ja teiseks võib juhtuda, et ei leiagi. Kui meile tuli korraga 4 noort õpetajat ja üks oli juba varem, siis seda ühist jõudu ja teineteise toetamist oli kohe tunda.“

Koolides saaks teha veel ühe pika sammu õppijast lähtuva õppimise poole. „No kui saaks ühte kooliastmesse suurema Noored Kooli õpetajate invasiooni, kes lähevadki ja võtavad selle kahe aastaga mitte ainult geokonna õpetamise, vaid kohe rohkem aineid,“ unistab ta.

Kokkuvõttes usub Heidi, et igas koolis võiks olla üheks olulisimaks küsimuseks „miks?“. “Kiviõli kooli puhul tuli ühest ühisest arutelust välja, et meie tahame, et meie koolis kasvaks ilus inimene. See ongi meie kooli au, mõistus ja südametunnistus. Mis iganes asja me ette võtame, küsime enne, kas see, mida nüüd teha tahame, aitab kaasa just sellise inimese kasvamisele,“ julgustab koolijuht kõiki miks-küsimusele vastust otsima.