Tallinna Kunstigümnaasiumis töötavad NK vilistlased võtavad kuhjaga lisavastutust
2016. aastal Noored Kooli programmi 10. lennuga liitunud Kaire Papp ja Aliide-Marie Taela töötavad nüüd juba viiendat õppeaastat Tallinna Kunstigümnaasiumis. Mõlemad vilistlased tegelevad jätkuvalt õpetamisega, kuid mitte ainult - nii Kairel kui Aliide-Mariel on koolis lisarolle, mis võimaldavad neil oma juhtimiskompetentsid meelepärases valdkonnas tööle panna ja seeläbi suurendada oma mõju õpilaste arengule.
Aliide-Marie Taela ja Kaire Papp. Foto: erakogu
Miks te otsustasite liituda Noored Kooli programmiga? Mis oli teie isiklik motivatsioon?
Kaire Papp. Foto: erakogu
Kaire: See juhtus mõneti kogemata, kuna mul ei ole kunagi elus olnud plaani saada õpetajaks. Mingisuguse tõuke andis aga see, et korraldasin rahvusvahelisi noortevahetusi ja tegelesin noorte mitteformaalse hariduse ja elukestva õppe teemadega. Tahtsin mitteformaalset haridust ka kooli tuua. Minu kooli ajal ma tuupisin täiega fakte ja tahtsin minna seda formaalhariduses muutma, õpitut rohkem päris eluga seostada.
Mäletan, et kui Noored Kooli reklaami Kristiine keskuses nägin, otsiti inimesi 10. lendu, aga mina sain siis alles esimest korda NK programmist teada! See reklaam tuli mul mitu päeva ette ja mõtlesin, mis imelik asi see on. Läksin vaatama ja mõtlesin kandideerida - nalja pärast, sest olin väga rahul oma eluga. Siis kandideerisin, sain järgmistesse voorudesse ja siis öeldi mulle, et olete vastu võetud ning küsiti, kas tahate ka tulla? Mõtlesin väga pikalt ja saatsin viimasel hetkel, kell 23.59 vastuse ära - jah, ma proovin! Ja nii see läks.
Aliide-Marie: Erinevalt Kairest oli minul väga planeeritud tulek. Juba ülikooli astudes teadsin, et tahaks õpetajaametit proovida, aga millegipärast ei liikunud ma selles suunas, magistrisse läksin õppima hoopis sotsiaaltöötajaks. Töötasin erivajadustega inimestega ja nägin, kui palju võimalusi neil on hariduse tõttu elus saamata jäänud. Sain aru, et mul on võimalik lastele koolis edasi anda, kui palju uksi avab see, kui sa oled haritud, arendad ennast ja õpid läbi elu.
Siis otsustasin, et lõpuks on aeg Noored Kooli kandideerida. See tundus hea variant, kuna andis mulle võimaluse teise hariduse baasil õpetajaks hakata. Nägin kandideerimisel väga palju vaeva iga asja nimel, väga pingutasin, et saada järgmisesse vooru - ja läks õnneks!
Kuidas Tallinna Kunstigümnaasium sõelale jäi? Kas see oli pigem Noored Kooli poolne soovitus või teie enda valik?
Aliide-Marie Taela. Foto: erakogu
Aliide-Marie: Mina ei teadnud sellest koolist midagi. Kandideerisin hoopis teistesse piirkondadesse maakoolidesse, kuni lõpuks sain aru, et tahtsin ikkagi Harjumaal ennast teostada ja oma elu siin üles ehitada. Siis aga polnud siin enam midagi ajalooõpetajale pakkuda. Ja siis tuli Noored Kooli poolt ettepanek minna Tallinna Kunstigümnaasiumi - tollal ei olnud see veel ametlikult partnerkool, aga seal oli palju NK osalejaid. Meie töövestlus Mari-Liisiga (Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults - toim.) oli pigem formaalsus, kuna ta oli erinevaid küsimusi juba varem Noored Kooliga läbi rääkinud.
Kaire: Kunstigümnaasium oli üks kolmest koolist, mille Noored Kooli pakututest välja valisin. Käisin mitmes kohas intervjuul ja Kunstigümnaasiumis oli mul viimane töövestlus. Seal olin kohe n-ö müüdud naine - Mari-Liisi kui direktori väärtused ja põhimõtted tundusid mulle väga lähedased.
Nimetage üks Noored Kooli programmist saadud oskus, mis aitab teid kõige rohkem igapäevases õpetajatöös.
Aliide-Marie: Õpetamisoskused ongi kõige kasulikumad - et sinu tund oleks huvitav ja kaasahaarav, õpilased oleksid sinu tunnis aktiivsed ja õpiksid. Nende oskuste eest ma olen programmile väga tänulik, sest nüüd oskan oma tunde nii üles ehitada, et lapsed päriselt õpivad.
Kaire: Lastega töötamise oskus, eelkõige teadmised laste arengufaaside, psühholoogiliste ja sotsiaalsete protsesside kohta. Tänu sellele pildile on mul palju parem arusaam, miks laps käitub nagu ta käitub ning mida saan talle pakkuda, et meil oleksid head suhted ja ta tunneks ennast hästi.
Kas ja kuidas on Noored Kooli programm arendanud teid juhina?
Kaire: Enne Noored Kooliga liitumist töötasin pikalt projektijuhina ja juhtimises ei olnud minu jaoks justkui midagi uut. Aga Noored Kooli programmis ja koolis töötamise ajal arenesid minus kindlasti paljud juhtimisoskused - inimestega suhtlemine, nende mõistmine ja nõustamine, konfliktsete olukordadega toimetulek.
Lisaks õpetamisele olen Kunstigümnaasiumis eesti-inglise keelekümbluse programmi juht. Pidin selle programmi lausa ise välja töötama, sest kui mina siia tööle tulin, avati siin esimest korda eesti-inglise keelekümblusklass. Seal õpivad valdavalt eesti emakeelega õpilased, kes hakkavad teatud aineid inglise keeles õppima - kohe 1. klassis algavad neil inglise keele tunnid ning loodusõpetust ja kunsti õpetatakse samuti algusest peale inglise keeles. Sellesse klassi tuleb igal aastal ka uusasukate lapsi juurde ning keelekümblus hakkab tasapisi muutuma kahesuunaliseks - inglise emakeelega lapsed saavad osa aineid emakeeles ja õpivad eesti keelt ka.
Sellest õppeaastast olen ka mentorprogrammi juht - see on meil läinud üsna laiapõhjaliseks, seadsime eesmärgiks, et iga õpetaja saaks endale vajamineva toe. Meil on mentor igale alustavale õpetajale, aga ka neile, kes tulid meile tööle mõnest teisest koolist või võtsid nüüd uue rolli, näiteks hakkasid klassijuhatajaks.
Aliide-Marie: Minu jaoks oli programm esimene juhtimiskogemus. Esiteks õppisin tundma, milline juht ma ise olen ja tahan olla - see võttis omajagu aega. Samuti seda, kuidas jääda teatud olukordades iseendaks ja oma väärtustele truuks. Julgus ja vastutus on kaks asja, mis tulid minu jaoks programmi ajal eriti esile, aga ka ettevõtlikkus ja tegutsemisind - kui enne nokitsesin enamasti omaette ja tagaplaanil, siis nüüd julgen võtta mingeid asju ise ette ja luua muutusi.
See on viinud mind ka koolis sinnamaani, et mul on lisaks õpetamisele ka teisi kohustusi. Olen Kunstigümnaasiumis usaldusisik ja heaolu koordinaator - esimene roll tähendab seda, et olen juhtkonna ja ülejäänud kollektiivi vahelüli, kelle kaudu saab muresid kurta ja lahendada, teise rolli eesmärk on aga tõsta õpilaste ja õpetajate heaolu taset ning tegelen sealhulgas ka vaimse tervise küsimustega.
Mis on kooli juhtkonna roll muutuste juhtimisel?
Kaire: Hästi palju on kinni koolijuhis. Ma ei kujuta ette, kuidas saab kool liikuda eesmärkide suunas, kui koolijuht ei ole sellest huvitatud. Meie kooli võetakse inimesed tööle väärtuste järgi - nii luuakse keskkonna, kus väärtustatakse samu asju. Koolijuht ise on selle juures eeskujuks - ta loob keskkonna õpetajatele, kes saavad algatada uusi asju ja võtta nende eestvedamine koolijuhilt üle.
Aliide-Marie: Väärtustest on üks olulisemaid avatus - ideedele, uuendustele, vastutuse delegeerimisele. Juht peaks olema jõustav, et näha, milline potentsiaal on tema töötajatel, leida seda ja rakendada.
Kas Tallinna Kunstigümnaasium on täna suuremal määral see kool, kus iga õpilane saab väga hea hariduse, kui 5 aastat tagasi?
Aliide-Marie: Kõik võimalused on kooli poolt kindlasti loodud. Kõik asjad, mida viimati tehtud - projektipäevad, huvitunnid (vaata Mari-Liis Sultsi esitlust mitteformaalse õppimise toomisest Kunstigümnaasiumi tunniplaani - toim.) jne. Meil on palju Noored Kooli õpetajaid ja teisi õpetajaid sarnaste väärtustega - kõik see loob õpilasele väga hea baasi, et haridust omandada. Takistusi on ikka, aga kool ei saagi iseseisvalt kõik takistused eemaldada, selleks peab ka riik kaasa töötama.
Kaire: Jäin mõtlema, mida üldse tähendab väga hea haridus - kas seda, et meie kool on tõusnud riigieksamite tulemuste edetabelis või hoopis seda, et õpilaste rahulolu kooliga on suurenenud? Kui ma mõtlen nendele lastele, keda õpetab Noored Kooli õpetaja, siis kindlasti saavad nad endale ühe väga hea õpetaja. NK õpetajad on nii lastekesksed, nad hoolivad lastest nii väga, et ei ole võimalik, et laps saab sellelt õpetajalt halva hariduse. Võib-olla kõik faktid ei jää meelde või vahepeal on emotsioonid laes ja see takistab õppimist, aga pikemas perspektiivis on mõju täiesti nähtav.
Kellele te soovitaksite NK programmi?
Kaire: Paraku näen, et Eesti ühiskonnas on üsna palju vanamoodset mõtlemist, et lapse arvamused ei ole tähtsad. Noored Kooli programm sobib inimesele, kes suhtub lastesse austusega ja hoolib nende vajadustest ja mõtetest. Samuti on vaja inimesi, kes näevad, et haridussüsteemis saab veel nii palju arendada. Ma näen, et haridussüsteem ja Eesti ühiskond tervikuna on selleks valmis ja meil on vaja inimesi, kes paneksid selle muutuse kiiremini käima.
Toon välja ka seda, et Noored Kooli programmi läbimine on hea märge, mida oma CVs omada. Usun, et see avab sulle uksi ka tulevikus ning tõstab sinu usaldusväärsust tulevase tööandja jaoks.
Aliide-Marie: Programmi võiksid tulla kõik inimesed, kes väärtustavad haridust ja näevad seda kui elu hüppelauda ning tahavad panustada sellesse, et see oleks kõikide inimeste hüppelaud. Kõik, kes on ise valmis arenema ja õppima hästi palju ning on valmis endast midagi andma suurema eesmärgi nimel.