Harras sünnipäevanädal koolis

Nädala põhirõhk oli kindlasti kooli sünnipäeva tähistamisel, ettevalmistused hea eesmärgi nimel käisid juba viimased kuu aega ja sellesse oli haaratud pea kogu koolipere. 9. november oli täis siginat-saganat ja sedapuhku mitte mardipäevaelevusest…Reedene kooli juubeliüritus oli väga liigutav – pisara kiskus silmanurka nii õpilastel kui ka õpetajatel. Olen nii uhke oma klassi laste üle, et nad nii rohkearvuliselt olid esinemas kontserdil – poisid flööti mängimas, tüdrukud laulmas ja üks poiss ürituse õhtujuht. Pärast seda pikka päeva sain aru, et olen kooli sisse elanud ja kõik see, mis seal toimub on vägagi minu asi. Mitmel korral käis pidulikes kõnedes läbi: „Te olete erilised õpetajad – sotsiaaltöötajad, psühholoogid, nõustajad ühes isikus!“ See kõik imbus ka läbi minu ja ma sain aru kui tähtis on see töö mida, me teeme ja kui tähtis on seda samamoodi edasi teha!Sel nädalal olin vabakäigulNädal algas tööle hilinemisega. Ma nimelt ei osanud uuest kodust tööle minekuks väga hästi aega planeerida, läksin rõõmsalt trolli peale, mida ei tulnudki ja lõpuks kui see 10minutilise viivitusega tuli, siis ma lihtsalt ei mahtunud sellele peale. Läksin paanikase, helistasin õppealajuhatajale, et hilinen ning hüppasin järgmise suvalise bussi peale, siis trolli peale ja lõpuks veel jooksin ka – tulemus, hilinesin 10 minutit, aga õpilased olid õnnelikud, et kohale jõudsin, hõikasid juba siis, kui mind koridorist tulemas nägid: „Näeeee, meie õpetaja tuli, nii tore!“.Uude kohta kolimine mõjutas mu unerütmi ja ma ei saanud öösel ennast korralikult välja puhata. Ei maga – ei suuda ka normaalselt tunde planeerida. Juhtuski nii, et tunnid jäid keskpärasteks ja igavateks, sest mina kui õpetaja ei olnud füüsiliselt võimekas. Kohe-kohe algab uus nädal ja uued võimalused, võimalus muuta kõike paremaks ja teha kõike väga mitmekülgseks.Veerandi lõpuni ma oma kuuendale klassile saan anda ainult loovkirjutamist, sest ülejäänud tunde annab praktikat Teele. Sain pärast esimest tunnivaatlust aru, et klassi taga istuda ja vaadelda on tüütu, tahaks ise tundi läbi viia. Olgem ausad, õpetamise parim osa ongi see, mida saab klassi ees teha, kõik mu võib muutuda rutiinseks ja muutus ka.6. lennu Laura-Liisa