Vormsi külastus
13.07Tagamaks, et kõik osalised oleksid maksimaalselt motiveeritud algavaks jalgrattamaratoniks, aeti Noored Kooli kolmas lend hommikul poole kuuest koridorisse võimlema. Pärast korralikku motivatsiooniannust ning mõningat segadust transpordiga, saime kõik endale isiklikud rattad ning sõit võis alata. Positiivse sõiduelamuse eest hoolitsesid meie ennastsalgavad fotograafid, alati rõõmsameelsed korraldajad ning lihtsalt naljahambad. Väikestest tehnilistest viperustest hoolimata jõudsime kenasti praami peale.
Igasuguste ahvatluste (maasikad ja pohlad), kohalike vaatamisväärsuste (Väike Õudik, valgusfoor, rõngasristid ja tuuleveski) ning lakkamatu vihmasaju tõttu jõudsime boksipeatusesse „Krog“ planeeritust veidi hiljem. Lõunavaheajaga kaasnes diskussioon meeskonnatöö reeglite üle ning arutlus teemal „Iga laps on oluline“, mille meile serveerimist oli NK meeskond meie suureks üllatuseks eelmisel õhtul päris mitu tundi arutanud. Diskussioonile järgnesid meeskonnamängud kus näiteks Harlis sai võimaluse praktiseerida oma juhioskusi juhtides pimedat 20 jalgset ussi. Kuna meie ussi teekond lõppes napi kaotusega vastasmeeskonnale jäi mulje, et mu juhioskuste alasel kompetentsil on veel omajagu arenguruumi.
Pärast meeskonnamänge liikusime seltskonnaga lähedalasuvasse randa kus lõbustasime üksteist kohalikku kivistiku uurimisega, leidsime endale lahutamatu sõbra, üritasime lahutamatut sõpra lahutada ning saime inimesteks.
Jättes praamilt oma uue sõbraga hüvasti, taastasime ülemisel praamidekil oma päikesepatareisid ja reflekteerisime päeva jooksul omandatut. Tagasiteel tutvusime potentsiaalsete kolmanda lennu pildistamise asukohtadega. Kahjuks jõudis Jens selleks ajaks juba Haapsallu tagasi kihutada mistõttu ei olnud meie fotograafil võimalik teda meie pildile jäädvustada.
Õhtu kulmineerus sauna, Karli jõudemonstratsiooni ning Imagoga. Peale seda kui teised olid magama läinud, lõbutsesin mina veel oma „süüdimatult optimistlike“ (autor Kerli) mõtete paberile kritseldamisega.