18. lennu osaleja Helen Karus: Kuidas arendada ennastjuhtivat ja ettevõtlikku noort?
Helen Karus on Noored Kooli 18. lennu osaleja ning õpetab Sõmeru Põhikoolis ajalugu, matemaatikat, ettevõtlust ja karjääri.
Noored Kooli osaleja Helen Karus
Erasmus+ noorte osalusprojekti kogemus
Igapäevaselt koolis töötades on näha, kui oluline on siduda õppetöö päriseluga, et aidata õpilastel kujuneda ennastjuhtivateks ja elus hästi toimetulevateks täiskasvanuteks. Erasmus+ noorte osalusprojekti "Ettevõtlikud ja rahatargad noored" algatajana on mul võimaluse teha koostööd teiste koolide ettevõtlike õpetajatega ning viia ellu projekt, mis annab noortele juba põhikoolis esmased teadmised rahatarkust ja ettevõtlikkusest. Projekti üldeesmärgiks on läbi ettevõtlikke tegevuste suurendada noorte teadmisi finantskirjaoskusest ja innustada osalejaid omandatud teadmisi koolikaaslastega jagama. Projekti tegevused toetavad riiklikust õppekavast tulenevaid üldpädevusi: sotsiaal- ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, ettevõtluspädevus, digipädevus.
Õpetajatöö ei piirdu ainult klassi ees õpetamisega – kasutan kogemusõpet, mängupõhiseid meetodeid ja praktilisi projekte, et muuta õppimine elulisemaks. Kasutan Ettevõtlusküla õppeprogramme, mis pakuvad lõbusat ja kaasahaaravat õppimist läbi mängu. Samuti väärtustan aktiivõppemeetodeid ja eeskujuks olemist, et toetada õpilaste ennastjuhtivat arengut ning valmistada neid paremini ette päriseluks.
Ma usun, et muutusi ei saa jõuga peale suruda – pigem tuleb leida viis, mis õpilastele päriselt korda läheb ja mis neid käima tõmbab. Kui õpilased on kaasatud ja sisemiselt motiveeritud, muutub nende õppimine tähendusrikkamaks. Oluline on näidata eeskuju ja jagada oma kogemusi kire ja töö ühildamisel. Ma ei näe end õpetajana, vaid pigem juhendajana, kes suunab õpilasi küsimuste kaudu ja julgustab õpilaselt-õpilasele õppimist.
Minifirma kui päriselu kogemus
Minifirma Õnneõun juhendajana olen näinud, kui võimas õpikogemus see võib olla. Õpilased juhivad oma firmat – vastutavad tootmise, turunduse ja finantside eest. Esimestel nädalatel on nad sageli ebakindlad: "Mis asi on põhikiri või kasumiaruanne?" või "Kuidas ma kliente leian?" Aga siis tekivad esimesed eduelamused – esimesed toodete katsetused, esimesed laadad ja müüdud tooted, esimesed ebaõnnestumised, millest õpitakse. Just need hetked teevad sellest päris õppimise!
Turvaline õpikeskkond ja meeskonna tugi annab julguse katsetada
Ettevõtlik mõtteviis algab turvalisest õpikeskkonnast, kus eksimine on loomulik ja katsetamine julgustatud. Kui õpilased tunnevad end toetatuna, on nad valmis proovima, riskima ja õppima ka vigadest. Seetõttu loon klassis atmosfääri, kus eksimine ei ole midagi halba, vaid osa õppimisprotsessist. Kui keegi ütleb: "Ma ei oska", küsin alati: "Aga kas sa proovisid?" või "Proovi veel!" Usun, et edu ei peitu mitte ainult tulemustes, vaid eelkõige pingutuses ja järjepidevas arengus.
Meeskonnatöö mängib siin olulist rolli – toetav klass ja üksteiselt õppimine annavad julgust katsetada ja edasi liikuda ka siis, kui kõik kohe välja ei tule. Seetõttu panen suurt rõhku koostööoskuste arendamisele. Alguses seatud selged kokkulepped aitavad kõigil üksteisega arvestada ja loovad keskkonna, kus igaüks tunneb end väärtuslikuna. Samavõrd oluline on tagasiside ja refleksioon õppeprotsessis. Pärast kontrolltöid või suuremaid projekte palun õpilastel mõelda: “Mis mul hästi välja tuli? Mida võiksin järgmisel korral paremini teha?” See aitab neil enda arengut paremini mõista ja loob harjumuse pidevalt edasi areneda.
Õpetaja Helen Karus Noored Kooli Narva linnalaagris
Lisaks annab see ka mulle väärtuslikku teavet, kuidas oma õpetamist veelgi tõhustada – sest õppimine ei ole ühesuunaline protsess, vaid pidev dialoog nii õpilaste kui ka õpetaja jaoks.
Õpetamine kui unistuse täitmine
Töötan Sõmeru Põhikoolis sotsiaalainete õpetajana ja tunnen iga päev, et teen seda, mida armastan. Minu jaoks ei ole kõige tähtsam, kui palju õpilased kontrolltöödes punkte saavad – kõige rohkem rõõmustavad mind hetked, kui õpilane ise avastab midagi uut ja süttib sellest. Eriti rõõmustavad mind õpilaste väikesed eduelamused ja ootamatu positiivne tagasiside.
Suurim väljakutse minu töös on leida viise, kuidas õppekava ja päriselu omavahel siduda. See on ajamahukas ja vajab järjekindlust, kuid see on ka seda väärt. Erasmus+ projektid annavad siin suurepärase võimaluse – õppida parimatest praktikatest, suhelda teiste koolidega ja tuua klassiruumi päriselu kogemusi, mis innustavad noori rohkem kui ükski õpik kunagi suudaks.