Tasakaalu otsinguil: 18. lennu osaleja Karmen Hiiemäe kirjutab noore õpetaja enesehoiu teekonnast
Karmen Hiiemäe on Noored Kooli 18. lennu osaleja ning õpetab Pelgulinna Gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust.
Noored Kooli osaleja Karmen Hiiemäe
Noore ja algaja õpetajana on oht langeda rutiini, kus kõik tööpäevad sulavad üheks, sest puudub erisus töö- ja eraelu vahel. Olles liikunud põhikoolist gümnaasiumi, gümnaasiumist ülikooli ja ülikoolist otse õpetajaks, puudub kogemus, kus õhtud ja nädalavahetus pole veedetud aju ressurssi kasutades. Lisaks olen ma pigem ööloom, seega ülikooli ajal möödusid hilisõhtud akadeemilisi tekste lugedes ja koduseid töid tehes. Nii jätkub rutiin ka õpetajana. Tööelu hakkab eraelu ära sööma. Ununevad kohtumised lähedastega, nädalavahetus möödub arvuti taga tunde planeerides, hinded ilmuvad e-kooli unetundidel ja tekib igatsus oma aja järele.
Olen saanud oma vitsad kätte ning nüüd on viimane aeg neist õppida. Esimene aasta õpetajana möödub katsetades erinevaid enesehoidmise viise, et leida midagi, mis toimiks ja jääks püsima. Justkui lõpmatu kodune töö. Mõned nipid on aidanud, mõned vajavad veel kohandamist. Jagan oma katsetusi ja kogemusi tasakaalu leidmiseks.
Piirid, piirid, piirid - seda kuulen algaja õpetajana iga nurga peal. Piire saab määrata nii kellaajaliselt, töömahult, ülesannete iseloomuga jne. Sügist alustasin reegliga, et luban endal veeta hiliseid tunde tööl, aga see-eest jätan kodu tööst vabaks. Leppisin endaga kokku, et teen kõik töö koolimajas ära ning koju midagi ei tassi. See kokkulepe endaga toimis paar kuud, kuniks õhtud läksid pimedaks ja energiat jäi vähemaks. Tundsin, et pole mõtet koolis istuda, kui tehtud midagi nagunii ei saa. Hakkasin tööd koju tooma, kuid panin piiri, et peale kella kümmet tööd ei tee. Teadsin, et töömõtetega ma magama jääda ei oska. Lisaks dokumentidele on mõttes ju ka õpilased ning nende mured. Ütlen etteruttavalt, et sellest piirist oli pea võimatu kinni hoida. Nüüdseks ei tee ma kumbagi, kuid kevade saabudes tunnen, et annan oma sügisesele kokkuleppele ühe katse veel.
Aja kokkuhoiul aitab mind tugev töökava ja projektipõhised ülesanded. Töökava teen valmis vaheaegadel ning nii on mul õppeperioodi sees kergem. Tean juba, milliseid teemasid eesootavates tundides läbi võtan ja millist tüüpi ülesandeid selleks teen. Töökava meeldib mulle näidata ka teekonnana õpilastele, sest nii on ka neil selge pilt silme ees sellest, mis neid ees ootab. Selle asemel, et planeerida töökavasse tunde, mis koosnevad mitmest väikesest ülesandest, on mind aidanud mitmekihilised ülesanded ja projektid. Lasen õpilastel ise valmistada, meisterdada, nuputada ja koostada ning võtan oma koostatud materjalidest maksimumi. Ühte töölehte või teksti võib kasutada mitmeti või miks mitte lasta õpilastel ise töölehti ja mänge koostada. Need ülesanded meeldivad ka õpilastele rohkem, kuna nad saavad päriselt midagi ise teha ning samal ajal praktiseerivad ka teadmisi. Seega aitavad läbimõeldud töökavad ja pikemad ülesanded mul säästa aega, mis muidu kuluks töölehtede meisterdamisele või ideede genereerimisele.
Õpetaja Karmen Hiiemäe Noored Kooli Narva linnalaagris
Imevahend, mis mul tõesti aitab mõtted töölt kõrvale saada ja justkui sunnib töö kõrvale jätma, on rahvatants. Hobi, milles pead ka teistega arvestama ning kus muusika ja liikumine viivad mõtted ja keha täiesti teise maailma. Kuuldamatu on vabandus, et ma ei saa trenni minna, sest pean tööd tegema. Selle reegli olen endale seadnud ja see ka toimib. Trennis olen kohal igal juhul. Nendel õhtutel on prioriteet trenn, mitte töö. Peale trenni võin olla küll füüsiliselt väsinud, aga hing on toidetud. See aitab ka muremõtted mujale viia. Tihtipeale jätkan tööga peale trenni, aga vähemalt lubasin endale neljatunnise pausi, millal tööd ei tee.
Tööl ja eraelus pole ma üksi. Kõrval on kolleegid, Noored Kooli lennukaaslased, pereliikmed ja sõbrad. Ilma nende panuse ja toetuseta oleks tasakaalu leidmine veelgi keerulisem. Nad aitavad tundeid välja elada ning luua selgemat pilti. Noored Kooli 18. lend on alati olemas ning hoiame üksteisel silma peal. Tuletame meelde puhkamist ning anname isegi üksteisele ennast hoidvaid koduseid töid, näiteks ülesanne minna kell üksteist õhtul magama, võtta tööle kaasa lõunasöök või panna kalendrisse nädalavahetuse päev, kus tööd ei tee. Toetavad pereliikmed ja sõbrad on õnnelikkuse võti.
Selleks, et leida tasakaal töö- ja eraelu vahel, peab leidma endale sobivad rutiinid, mis aitavad luua selge tammi. Kui jätta tammi auk, on võimalus, et vesi hakkab läbi jooksma ja töö ning eraelu hakkavad muutuma üheks massiks. Kõige lihtsam on jätta töö koolimaja ruumidesse. Kaasa aitab kindel plaan ja ülesanded, mis lihtsustavad tunni planeerimise tööd. Eraelus on toeks hobid, mis nõuavad järjekindlust, ning lähedased, kes tuletavad meelde, mis on päriselt oluline. Meeles peab hoidma mõtet, et ilma enesehooleta ei suuda me ka õpilastele parimat anda. Oleme neile eeskujuks.