18. lennu osaleja Kristiana Liiva: Miks õpetamine toob mu ellu rohkem rõõmu kui raskusi
Kristiana Liiva on Noored Kooli 18. lennu osaleja ning õpetab Kiviõli Riigikoolis eesti keelt emakeele ja teise keelena.
Noored Kooli osaleja Kristiana Liiva
Esmapilgul võiks arvata, et õpetamisega kaasnevad peamiselt raskused, aga minu teekond on olnud üllatavalt helge. Üks minu parimaid omadusi on oskus leida igas halvas midagi head. Olen loomult optimistlik ja positiivne inimene ning usun, et see on õpetajaametis hindamatu oskus.
Kui mõtlesin, millest kirjutada, sain inspiratsiooni oma õpilaselt, kes rääkis mulle särasilmi raamatust, mida ta parasjagu loeb. See on lugu orvuks jäänud Pollyannast, kes vaatamata kõigele suutis alati igas olukorras midagi rõõmustavat leida. Teda kuulates tundsin ära iseenda. Võime näha head ka keerulistes olukordades on midagi, mis aitab mul õpetajana hakkama saada. Mõnikord imestan isegi, kuidas ma alles praegu selle ameti enda jaoks avastasin, kuid ilmselt olin just nüüd valmis! Valmis jääma rahulikuks igas olukorras ja suutma loovalt käigu pealt midagi põnevat välja mõelda.
Mind hoiatati enne õpetajaks saamist korduvalt, et see amet on väga raske ja kurnav. Samas olid paljud ka veendunud, et see töö sobib mulle ideaalselt. Panin end valmis raskusteks, aga reaalsus on olnud palju ilusam, kui arvasin! Need seitse kuud on lennanud mööda nii kiiresti, et ma polegi raskusi veel tundnud. Võib-olla olen lihtsalt selline inimene, kes ei jää negatiivsetesse kogemustesse kinni. Mul pole olnud ühtegi halba tööpäeva, kuigi on olnud tunde, mis ei ole läinud päris nii nagu plaanisin. Iga selline hetk on mulle midagi õpetanud ning olen saanud oma mõtteid jagada ka Noored Kooli programmi toetava mentoriga.
Õpetaja Kristiana Liiva Noored Kooli Narva linnalaagris
Alustades oli mul loomulikult hirme – näiteks kuidas tulla toime klassi juhtimisega või kas suudan luua õpilastega usaldusliku ja toetava suhte. Õnneks sain nendest hirmudest jagu juba Narva linnalaagris. Õpilased olid nii avatud ja sõbralikud, et mu mured hajusid kiiresti. Tunnen, et mul on õpilastega väga soe ja südamlik side. Mõned hetked on mulle eriti hinge läinud. Näiteks kui üks õpilane ütles: „Sa oled meid nii vähe õpetanud, aga me oleme sinuga juba nii harjunud." Või kui keegi tunnistas: „Mulle ei meeldi õppeainena eesti keel, aga eesti keele tund meeldib küll!"
Minu õpilased annavad mulle ausat ja konstruktiivset tagasisidet, mida väga hindan. Õpetajana pean oskama ka kriitikat vastu võtta ja sellest õppida. Kui lapsed oskavad parendusettepanekuid teha, kiidan neid selle eest. Tunnen, et see teekond on olnud ühtaegu põnev ja väljakutseterohke ning olen siiralt tänulik oma perele, sõpradele ja kolleegidele toetuse eest.
Ma olen veendunud, et positiivse suhtumise ja järjepidevusega saab kõike saavutada. Õpetamine ei ole ainult teadmiste edasiandmine, vaid ka elutarkuste ja väärtuste jagamine. Usun, et minu ülesanne on pakkuda oma õpilastele tuge ja inspiratsiooni, aidata neil leida oma tugevused ning julgustada neid ka eksima ja vigadest õppima. Järgmisel õppeaastal tahan keskenduda rohkem klassiruumi juhtimisele ja rutiini tugevdamisele, olles sõbralik ja toetav, kuid samas konkreetne.
Tunnen, et minu töö õpetajana on väärtuslik ja tähenduslik. Igal koolipäeval on mu näol naeratus. Lähen tööle rõõmuga ja tulen koju rõõmuga! Haridusse panustamine on minu jaoks midagi erilist ja ma ei suuda seda tunnet sõnadesse panna. See on töö, mis ei lase raskustel esile tõusta, sest igas päevas leidub midagi head. Ja kui raskusi ka tuleb, olen õppinud neist kasu lõikama ja edasi liikuma. Minu siiras soov on olla oma õpilastele eeskujuks nii positiivsuse, sihikindluse kui ka hoolivuse poolest. See on minu viis jätta oma jälg maailma!