18. lennu osaleja Elen Kõrge: esimene poolaasta Noored Kooli programmis ehk kuidas ma TikTokist kooli läksin
Elen Kõrge on Noored Kooli 18. lennu osaleja ning õpetab Põlva Koolis ajalugu ja ühiskonnaõpetust.
Noored Kooli osaleja Elen Kõrge
Kui keegi oleks mulle paar aastat tagasi öelnud, et hakkan õpetajaks, oleksin naernud ja vastanud midagi sellist nagu "No kuule, ole nüüd!" Aga siin ma olen – klassi ees, õpik käes, lapsed vaatavad mind ja ootavad, et ma neile midagi tarka räägiks. Hull lugu, eks?
Enne Noored Kooli programmi olin jõudnud omandada viis eriala. Jep, viis! Suur osa neist müügi ja turunduse vallast, aga muuhulgas on mul ka maalri ja maastikuehitaja kutse taskus. Põhimõtteliselt olen nagu elav "Swiss Army Knife" – oskan kõike natuke, aga midagi justkui päris õige asjana ei tundunud. Tundub, et otsisin kogu aeg midagi taga, ilma et ise täpselt teaksin, mida.
Ja siis tuli võimalus – liitusin Noored Kooli programmiga ja asusin Põlva Kooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks. Otse TikTokist. Okei, mitte otseselt TikTokist, aga töötasin turundajana, kui tajusin, et see pole see, mis mind hommikuti voodist üles ajaks. Teadsin alati, et minu asi siin maailmas on inimestega töötada, neid suunata ja aidata.
Kui mulle tehti pakkumine Noored Kooli arenguprogrammiga liituda, ei olnud mul hetkekski kahtlust – muidugi saan hakkama! Olen ju terve elu väljakutsetega hakkama saanud. Turundajaks maandusin ka põhimõtteliselt otse objektilt, seguvanni tagant, mis see siis turundaja ametist klassi ette astumine ära ei ole.
Minult küsitakse tihti: "Nooh, kuidas siis läheb?" Tavaliselt muigega, justkui oodates, et vastan: "Appi, jooksen siit karjudes minema!" Aga kuidas mul PÄRISELT läheb? Mina, kes olen alati särav perfektsionist, ei saa ju ometi öelda: "Oiiiii kui raske, hea et ma veel hingan!" Aga esimesed kuud just midagi sellesarnast oligi.
“Noored Kooli ei ole lihtsalt õpetajaks saamise programm - see on elumuutev kogemus.”
Enne kooli tööle asumist olin veendunud, et suudan kõike – tööd teha, eraelu hallata, trennis käia, sõpradega suhelda ja üldse maailma vallutada. Tegelikkus näitas, et õpetajatee algus on väljakutseterohke. Iga päev nõudis kiiret kohanemist, põhjalikku ettevalmistust ja valmisolekut ootamatusteks. See tähendas tohutuid töötunde – planeerimist, tundide ettevalmistamist ja seejärel nende ümbertegemist, sest ma polnud tulemusega rahul. Kõik pidi olema ideaalselt paigas ja olin iseenda kõige karmim ülemus. Iga tund pidi olema huvitavam ja paremini ettevalmistatud. Ja mitte ainult ettevalmistatud, vaid minutilise täpsusega paigas! Lisaks õpilaste tööd, mis ei paranda end ise. Ja neid töid on jätkuvalt PALJU. Nädalavahetused polnud hingetõmbeks, vaid koolitusteks. Seega, toimus pidev eneseharimine ja tormiline areng, mille kõrvalt pidi veel suutma toime tulla suure pinge ja lõputute tööpäevadega. Sotsiaalne elu? Mis asi see on? Esimestel kuudel oli seda minimaalselt, sest sõprade jaoks lihtsalt ei jäänud aega. Kodused olmetoimetused? No kuulge, jõulukuuse võtsin maha alles veebruarikuus, sest enne lihtsalt ei jõudnud! Ja lisaks kõigele ka keeruline eraelu, mis samuti lahendamist vajaks, mitte lihtsalt "ära hallata".
Õpetaja Elen Kõrge Noored Kooli Narva linnalaagris
Kooliaasta alguses olin veendunud, et lähen maailma parandama, aga üsna kiirelt sai selgeks, et enne tuleb ikka ennast päästa. Nii sain esimeste kuudega aru, et kõige olulisem pole mitte täiuslikkus, vaid järjepidev areng ja õppimine. Mida rohkem olen ajaplaneerimist õppinud, seda enam olen leidnud tasakaalu töö ja isikliku elu vahel.
Tunnen sügavat tänulikkust nende vastu, kes toetavad ja julgustavad. Tänulik õpilastele, kelle kaudu olen nii palju õppinud ja kogenud. Ja tänulik, et olen Noored Kooli programmis, enesearengu kiirteel, mis on andnud võimaluse kasvada nii professionaalselt kui ka isiklikult.
Noored Kooli ei ole lihtsalt õpetajaks saamise programm - see on elumuutev kogemus. Saan olla osa tugevast kogukonnast, mis toetab ja innustab. Olen arendanud oma juhioskusi, õppinud paremini inimesi suunama ning saanud endale mentorid ja koolitajad, kes mitte ainult ei jaga teadmisi, vaid ka inspireerivad ja toetavad.
Nii et – kriiditolm maha ja edasi!