14. lennu #õpetaja100päeva

Täna täitub Noored Kooli 14. lennu osalejatel 100 päeva õpetajana. Selle tähtpäeva puhul uurisime Ellu Ellerilt, Agnes Altkülalt, Liis Märdinilt, Triin Rannamaalt, Kaidi Vabritilt ja Merle Maimjärv-Mirkalt, kuidas nende 100 päeva uues rollis möödusid, mida uut on nad kogenud ja teinud.

100 õpetajapäeva märk. Allikas: Alustavat õpetajat toetav kool

Millest sa tavaliselt mõtled või mida tunned, kui hommikul koolimajja liigud? Aga kui õhtul sealt lahkud?

Ellu Eller (Pelgulinna Gümnaasium, eesti keel ja kirjanduse õpetaja): Hommikul koolimajja astudes mõtlen tavaliselt sellele, mida uut ma ise täna õpilasi õpetades õpin. Koolimajast lahkudes reflekteerin päevasündmuste üle, mis läks korda ja mida järgmisel tunnil paremini teha.

Agnes Altküla (Järveotsa Gümnaasium, algklasside õpetaja): Ma jõuan kooli tavaliselt väga vara, kui koolimaja on veel vaikne ja hämar, see tekitab mõnusa koduse tunde.

Mis Noored Kooli põhiväärtustest (pidev õppimine, julgus võtta vastutust, usk muutuste võimalikkusesse, hoolivus) kõnetab sind õpetajatöös kõige rohkem ja miks?

Liis Märdin (Tallinna Kuristiku Gümnaasium, matemaatikaõpetaja): Hoolivus ja veelkord hoolivus! Ma lubasin endale kohe alguses, et ükskõik mis ka ei juhtuks, ma jään alati eelkõige inimeseks, usun oma õpilastesse ja toetan neid. Ma arvan, et olen suutnud seda lubadust pidada.

Triin Rannamaa (Pala Kool, eesti keele ja kirjanduse õpetaja): Mind kõnetab usk muutuste võimalikkusesse, sest ma usun, et kõik ongi võimalik. Küll aga olen aru saanud, et muutused võtavad minusuguse kannatamatu inimese arvates liiga palju aega, vahel nii palju, et usk lööb veidi kõikuma. Iga päev ja tund annab võimaluse uuesti proovida ja mõni päev üllatabki tillukese muutusega. Oska vaid märgata!

Mis on sinu õpilaste lemmikmäng, mida saab tunnis mängida? Mida te selle abil õpite?

Kaidi Vabrit (Tori Põhikool, matemaatikaõpetaja): Minu õpilaste lemmikmäng on inimbingo. Seda oleme rakendanud erinevate matemaatika teemade juures. Näiteks arvude võrdlemistel.

Keda oma kogenud kolleegidest sa imetled kõige rohkem ja miks?

Merle Maimjärv-Mirka (Uhtna Põhikool, algklasside ja ajaloo õpetaja): Oma 100 päeva jooksul õpetajana olen imetlenud tegelikult mitut kolleegi. Ma olen väga õnnelik alustav õpetaja, sest mind ümbritseb väga inspireeriv õpetajaskond. Imetlen, kuidas minu kolleegid südamest hoolivad oma õpilastest ja kuidas igapäevaselt mõtlevad ja analüüsivad, kuidas toetada neid lapsi, kes ühel või teisel põhjusel koolis tuge vajavad. Näiteks imetlen meie kooli õppejuhti. See, kui professionaalselt ta raskeid olukordi analüüsib, kui delikaatselt ja hoolivalt tegutseb ja meeskonda toetab. Ja kirsiks tordil on tal kõrgelt arenenud huumorimeel - hindan head nalja, kahjuks aga ise seda teha ei oska.

Milliseid harjumusi sa pidid muutma (või nendest loobuma) seoses õpetajatööle asumisega?

Agnes Altküla: WC-s käimine on ülehinnatud tegevus, sinna jõuad siis, kui saabud õhtul koju. Nüüd, kui kohe on 100 päeva täis, siis pean tunnistama, et olen juba jõudnud ka kooli WC-ga tutvuda :)

Kes on sind 100 päeva jooksul kõige rohkem toetanud õpetajatöös? Mida on nad teinud?

Kaidi Vabrit: Ma arvan, et kõige rohkem ongi mind toetanud mu oma õpilased. Nad on meeletult empaatiavõimelised, panevad tähele, kui olen väsinud või mõte on kokku jooksnud. Nad ei jäta mind hätta, vaid püüavad mind aidata nii hästi, kui oskavad. Oleme üheskoos isegi tunde planeerinud, kui minul häid mõtteid pole tulnud. Kui neil süüa on, siis nad annavad mulle ka, et mõte ikka töötaks ja tuju oleks hea.

Liis Märdin: Kindlasti minu koolipoolne mentor Valli, kes on täiesti asendamatu! Ta on minu jaoks alati olemas, hoolib, kuulab, annab nõu ja on alati nii rahulik ja rahustav. Samuti ei kujuta ette, et ma oleks need 100 päeva läbi teinud ilma oma suurepäraste lennukaaslasteta, kes alati toetavad ja jagavad kõiki neid muresid ja rõõme.

Kuidas sa oled oma klassiruumi eriliseks teinud?

Agnes Altküla: Kas ma just olen eriliseks teinud, kuid püüan klassiruumi muuta ebatraditsiooniliseks ja sellega aeg-ajalt tekitan vanemates kolleegides pahameelt.

Kirjelda üks “ämber”, millesse oled 100 päeva jooksul astunud. Mida sa sellest õppisid?

Kaidi Vabrit: Ükskord õpetasin oma õpilastele uut teemat nii, et pidevalt oli üks ja sama viga tehetes sees. Tegemist oli väga olulise kohaga, mis kindlasti ei tohtinud vale olla. Oli üks viimastest tundidest, nii mina kui ka õpilased olime väsinud. Kõik said aru, et midagi on valesti aga viga ei leidnud. Nii me passisimegi üheskoos tükk aega tahvlit, keegi midagi aru ei saanud. Kuni üks õpilastest pani kummalist kohta tehtes tähele ja sealt siis arutasimegi selle pusa lahti. Õppisin ikka seda, et koos töötades võime kõik probleemid seljatada ja et vigadest õpitakse kõige paremini. See üks tähtis koht on nüüd kõigil tunnis olnud õpilastel hästi meeles.

Triin Rannamaa: Ma ei uskunud, et juba esimesel päeval esimese tunniga veidi ämbrisse astun. 6. klassi asemel läksin pea püsti ja väga enesekindlalt viiendike juurde, koolijuht sai viimasel hetkel sabast kinni. 🙂

Mis aspekt õpetajatööst üllatas sind 100 päeva jooksul kõige rohkem?

Liis Märdin: Ebareaalne, kui palju energiat see töö võtab! Klassi ees ei saa olla kuidagi "poole kohaga", ükskõik kui väsinud sa oled, sa pead klassi ees endast ikka ja alati kõik andma.

Triin Rannamaa: Ma mäletan seda entusiasmi ja #muutusalgabminust tunnet, millega 100 päeva tagasi kooli uksest sisse astusin. Mäletan uudishimu ja kerget värinat, mis mind valdas, kui neid õpilasi nägin, kelle ette juba järgmisel päeval päris esimest korda õpetajana astusin. Entusiasm ja uudishimu on ikka alles. Nende kõrval on nüüd ka palju ühiseid hetki, segadust, naljakaid olukordi, ja mis seal salata, ka paras ports pisaraid. Septembri alguses oli raske ette kujutada, et paljuräägitud novembriväsimus on päriselt olemas ja algab tegelikult juba oktoobris, et käitumise juhtimine on paras väljakutse, et hulbin kuskil illusioonide ja nende purunemise vahel... Ja samal ajal ei jõua kuidagi uut hommikut ära oodata, et saaks jälle minna oma ägedate õpilaste juurde, kes on mõnusalt vahetud ja ehedad, üllatavad, pingutavad, usaldavad, teevad nalja ja peavad meeles.