Lugemisstrateegiatest koolitusel ja praktikas
Paar nädalat tagasi toimus meil taas praktikaseminar. Sel korral uurisime lähemalt lugemispädevust, teksti mõistmist ja lugemisstrateegiaid. Väga huvitav oli näha, milliseid strateegiaid ma ise kasutan. Vaatasime päeva jooksul neid teemasid läbi ja lõhki ning saime erinevate tekstide kaudu harjutada oma lugemispädevust ja tekstimõistmisoskusi. Kõige enam kõnetas mind lugemisstrateegiate teema. Selle päeva jooksul mõistsin, et tegelikult ei kasuta ma oma igapäevaelus kõige efektiivsemaid strateegiaid, isegi kui ma tean, et need töötavad paremini.
Proovisime läbi erinevaid strateegiaid:
Esiteks anti meile ette tekst analüüsimiseks ja kõige olulisema väljatoomiseks. Mina ründasin teksti automaatselt põhjaliku lugemise strateegiaga, kuid mõistsin seda tehes, et ajast jääb puudu ja tegelikult ei saa ma ikkagi nii kiiresti aru, millest tekst räägib. Seejärel pidime arutama paarilisega, millist strateegiat me kasutasime. Sealt tuli kõige esimene ja kasulikum õppetund: ma ei kasutanud õiget meetodit. Minu paariline Ingrid oli sama teksti lugenud läbi sirvides. Seda tehes oli ta kohe kiiresti saanud eemaldada ebaolulise info ja jõudnud palju rohkem teksti läbi töötada.
Proovisime ka rollidega lugemisstrateegiat. Igal grupi liikmel oli eelnevalt antud roll: teema sissejuhataja, kes toetub pealkirjadele; teema selgitaja; küsimuste küsija ja teksti kokkuvõtja. Seda tehes töötlesid kõik grupiliikmed teksti erineva mõttega. Jagasime teksti lõikudeks ja hakkasime otsast arutama. Iga lõigu järel muutusid meie rollid. Väga huvitav oli näha, kuidas igas rollis olles keskendusin erinevale aspektile. Iga rolli läbi mängides sain tekstist paremini aru. See oli väga huvitav viis, kuidas jaotada teksti töötlust erinevate inimeste vahel.
Mind kõnetasid väga lugemisstrateegiad ja nende kasutamine eri lugemisfaasides. Lugemisstrateegiad jagunevad kolme suurde rühma: tekstieelsed, tekstiaegsed ja tekstijärgsed lugemisstrateegiad. Seda arvestades saab anda õpilastele tekstiga töötamiseks palju erinevaid ülesandeid. Näiteks üheks tekstieelseks lugemisstrateegiaks on pakkuda ja oma sõnadega selgitada, millest järgmine lõik võiks rääkida. Üheks tekstiaegse lugemisstrateegia näiteks võib olla lõikudele pealkirjade panemine või küsimuste esitamine. Pealkirja valides peab lugeja lõigust sisuliselt kokkuvõtte tegema. Tekstijärgseks strateegiaks võib olla tekstiga töötamine, näiteks peab leidma pärast teksti lugemist küsimustele vastuseid.
Mulle jäi eriti külge lugemisstrateegiate jagunemine ja ma otsustasin seda kohe oma klassiga proovida. Viisin ülesande oma 7. klassi bioloogia tundi, kus me alustasime uue teemaga. Meie teemaks oli selgroogsed ja selgrootud loomad. Õpilastel olid juba väikesed eelteadmised. Otsustasin nendega proovida lugemisaegset ja lugemisjärgset starteegiat. Nende ülesanne oli lugeda läbi üks lõik õpikust. Peale seda pidid nad panema kirja küsimuse, millele see lõik võiks vastata. Küsisin üle klassi laudade kaupa nende küsimusi ja panin need tahvlile kirja. Järgmisena pidid nad valima ühe küsimuse tahvlilt ja vastama sellele vihikus. Seda tehes töötlesid õpilased ühte lõiku mitu korda läbi ja lõid endale uue teema kohta arusaama. Sain aru, et selline meetod on uue teema õppimiseks väga tõhus, sest nii saavad õpilased uut informatsiooni selgemini omandada. Samuti annab see neile vabaduse valida, mis neile sellest tekstist kõige olulisem on. Ülesanne sobis õpilastele väga ja erines nende tavalisest bioloogiatunnist, kus mina olen tekstid juba nende jaoks läbi töötanud.
Arvan, et selline oskus lihtsustab õpilaste töökoormat. Lugemisstrateegiate kasutamise kaudu õpivad nad enda jaoks tööd väiksematesse gruppidesse jagama ja siis seda põhjalikult läbi töötama. Samuti annab see neile iseseisvuse, et mõista ka keerulist materjali. Pikemas perspektiivis valmistavad nad ennast juba varakult ette hilisemaks elus, kus kaob toetav keskkond ja nad peavad oma tööga ise hakkama saama.