Vaatamata sellele, et vaatlusülesannetes polnud ette nähtud õpilastega suhtlemist, otsustasin ma täiesti omal initsiatiivil seda siiski teha. :) Küsisin põhikooli õpilastelt vahetunnis erinevaid küsimusi kooli, õpetajate ja õppimise kohta. Meeldiv oli kogeda, et tüüpliste vastuste "Normaalne!" ja "Suht okei!" vahele mahtus ka mõni päris arukas analüüs. Näiteks küsimusele, "milline on hea õpetaja?" vastas üks 8.klassi poiss: "Õpetaja peaks olema õpilastega viisakas ja mitte oma paha tuju meie peal välja elama. Piisavalt range, et tunnis oleks kord, aga mitte nii range, et me tema tundi minna ei tahaks. Tund peaks olema piisavalt huvitav, et ei tekiks tahtmist kogu aeg kella vaadata ja oodata, millal tund läbi saab." Mõistlik ja loogiline. Aga kuidas seda praktikas saavutada?Koolitutvustusest jäi minu jaoks kõige enam kõlama direktori mõte, et hea õpetaja peab olema sõbralik ja enesekindel, pidades meeles, et endast nõrgematele ei ole vaja kohta kätte näidata.Ja lõpetuseks ka üks negatiivne eeskuju, mida ma ise küll ei näinud, kuid kuulsin teiste vaatlejate käest. Ühe õpetaja reaktsioon õpilase ebasobivale käitumisele: "Kui sa tahad lollina surra, siis sure kohe ära." Loodan, et ma kunagi kellelegi nii ei ütle.