¾ veel ja siis on suvi!
Esimene veerand on läbi ja see on täitsa piisav aeg, et õppida tundma on õpilasi, saada nende poolt omaks võetud ning tutvuda kolleegidega ja sulanduda uude seltskonda.Ühel neljapäeval korraldasime õpetaja Tuuliga oma sünnipäeva peo õpetajate toa kohvinurgas. Tõime kringlit ja pakkusime teed ning mulle ootamatult tõid teised õpetajad mulle komme ja šokolaadi, banaane ja apelsini. Ausalt ka! Tekitasin päeva lõpus oma ühe tavalise lauasahtli asemele kommisahtli. Ühel kolmapäeval toimus loodusainete ainekomisjoni poolt korraldatud hariduslik-seltskondlik üritus. Nad kutsusid meid kokanduse hubasesse klassi ja meisterdais häid ja paremaid palu erinevate lindude lihadest. Küll sai seal pardisuppi ploomidega, kalkunihakklihast kotlette ja suitsutatud vutte. Muidugi oli organiseeritud ka grupitöö, kus osalejad said ka ise täidetud mune ja lumepallisuppi teha. Väga mõnus ja huvitav koosviibimine oli. Õnneks on meie koolis hindamine trimestrite kaupa, mis tähendab seda, et veerandihindeid ma välja panema ei pidanudki. Õpilased on ka rahulikud ja ei sahmi oma hinnete pärast, täiesti loomulik õppimine käis veel viimasel nädalal koolis.Sain ka paari meeldiva üllatuse osaliseks sel nädalal. 6. klassi tüdruk tuli üle nädala uuesti kooli kuna viibis välismaal treeninglaagris. Peale tundi tuli ta minu juurde ja kinkis mulle kommikarbi, mis ta reisilt toonud oli. Sain lausa valida kolme erineva kommikarbi vahel (mis tähendab, et ma olen ta kolme lemmikõpetaja hulgas! hehe).Samal päeval läks keset kaheksanda klassi tundi uks lahti ja uksel oli üks teine 6. klassi tüdruk, kes kutsus mind klassist välja. Ukse taga ootas tema pinginaaber, käes taldrik koogitükiga (nad pidid ju mulle ka oma kokanduses tehtud kooki maitsta tooma) ja ma olin jälle imestunud, aga võtsin koogi hea meelega vastu ja sõin ära ka. Maitsev oli. Ja kusjuures need koogitoojad ei ole pailapsed vaid ikka need, kellele tunni ajal pidevalt peab meelde tuletama, et nad omavahel ei sahmerdaks nii palju.Iga päev on tegelikult mõni tore üllatus. Täna oli lahe see, kui kaheksanda klassi poiss peale pikka mõtlemist ühe valemi tõestuse peale kõva häälega ütles: “Aaa, selle pärast see b ruut siin ongi!” Ja muidugi see, kui terve 6. klass keset tundi püsti tõusis ja mulle sünnipäeva puhul laulu laulis (olin nendega just pahandanud, et nad mind ei kuula ja klassis ringi tatsavad).Aga tööd on veel palju teha, ei ole ma mingi hea õpetaja veel. Klassis on ikka veel liiga suur jutustamine tunni ajal ja tunnitempo seega aeglasem, kui tahan. Aga see on hästi, et ropendamise olen oma tundidest välja saanud! Jeee, midagigi.
Ja siis üks pilt õpilaste lemmikult naljasaidilt. Silvia5.lend