Viis päeva õpetamist ja õppimist

Tere, minu nimi on Liis-Marii ja ma olen viis päeva õpetaja olnud.

Seda siis selle sõna kõige otsesemas mõttes, viis päeva koos lastega. Mõneti on need päevad olnud väga pikad, aga samas tundub mulle igal pärastlõunal, et alles ma tõusin. Muljed ja emotsioone on tohutult!

Mul on tunne, et ma olen selle viie päevaga õppinud rohkem kui eelmise suve või viimase kahe aastaga kokku. Kinnistunud on teadmine, et kõik tuleb ise läbi proovida ja mida järjekindlam olla, seda tõenäolisem on õnnestumine. Olen enam kui veendunud, et iga laps minu klassis on täiesti omamoodi eriline ja äge ning minu ülesanne on leida, mis neid motiveerib ja kuidas neil kõige parem õppida on. Samal ajal ise õppides neilt - loomulikult õpin ma NK seminaridel ja koolitustel väga palju, aga kõige suurem õppimine toimub ikkagi klassis. Õpin väikseid inimesi paremini lugema, märkama nende vajadusi ja leiutama töötavaid lahendusi nii efektiivsemaks õppimiseks kui ka muude murede leevendamiseks.

Väsimus on muidugi kõikehaarav, ühelt poolt kindlasti füüsiline (ma kõnnin koolimajas päeva jooksul 10 000 sammu täiesti vabalt täis!), aga tegelikult ka emotsionaalne, ikka tulevad pähe ka keerulisemad “kasmasaanikkahakkama” mõtted. Aga nagu mu elukaaslane just tabavalt ütles: "Esimene nädal oma klassiga on sul ainult see üks kord!" Nii et ka need muremõtted lahtuvad, sest kaasa võtan sellest nädalast ainult kamaluga positiivseid emotsioone ja palju hüva nõu, mida kõrva taha panna!

Vaikuse kuulamist on kõige lihtsam harjutada üksinda istudes

Ühiselt koostatud kokkulepped on kõige alus!