Uus seiklus Noored Koolis: Õpetajate õpiringid ennastjuhtiva õppija toetamiseks
Kuidas toetada õpilaste juurdekasvu-uskumuse kujunemist? Kuidas toetada õpilaste õpihuvi tekkimist? Kuidas vähendada õpilaste uskumust, et õppimine peab olema lihtne? Kuidas toetada õpilaste valmisolekut lahendada keerulisi ülesandeid? Kuidas toetada õpilaste toimetulekut tagasilöökidega? Kuidas leevendada õpilaste liigkõrgeid nõudmisi iseendale?
Neile ja paljudele teistele olulistele küsimustele koos vastamiseks sai augustis Heateo Haridusfondi toel avapaugu Noored Kooli pilootprojekt, kus õpetajad meie viiest partnerkoolist võtsid vastu väljakutse osaleda kogu õppeaasta vältel kord kuus ennastjuhtiva õppija toetamise õpiringides. Enesejuhitud õppimine on protsess, milles õppijad planeerivad, jälgivad, reguleerivad ja reflekteerivad enda õppimist.
Üksikute täiendkoolituste kasutegur on madal – tähtis on kinnistada ja läbi arutada teadmised ja arusaamad, toetada õpetajate motivatsiooni ja seada eesmärke, jagada kogemusi, õppida uusi oskusi ja tehnikaid ning need ka harjumusteks kinnistada – sestap õpiringide formaat.
Nüüd, detsembri lõpus on viies koolis toimunud täpselt viis õpiringi. Järgnevalt veidi nende ülesehitusest ja sellest, kuidas meil läheb.
Igas õpiringis on fookuses üks teema: septembris arutasime kategooriate üle, mida on ülepea võimalik õppimisel juhtida; oktoobris rääkisime motivatsiooni komponentidest; novembris õpiuskumustest ja detsembris analüüsisime lähemalt metakognitsiooni olemust.
Iga õpiring algab eelmisel korral antud ülesande refleksiooniga, lugude ja kogemuste jagamisega. Teise kolmandiku moodustab teooria: uusimate uuringute tulemuste tutvustamine koos eluliste näidetega, et liha luudele saaks. Õpiringi lõpul, viimases kolmandikus seavad õpetajad endale arengueesmärgi järgmiseks kuuks.
Adume täiesti, et meie kooskäimised konkureerivad õpetajate ülitihedas graafikus väga paljude teiste tegevustega. Sestap hoiame õpetajatele õpimotivatsiooni teooriaid tutvustades kätt pulsil ka nende enda motivatsioonil. Saavutusmotivatsiooni teoreetikud on püüdnud selgitada, milliseid töid ja ülesandeid inimesed valivad; kui püsivad nad selle ülesande täitmisel on; kui suur on nende entusiasm ja tahtejõud ülesannet täites; ning üldist ülesande sooritamist. Inimeste valikud, püsivus ja sooritus sõltub niisiis (1) nende ootusest, kui hästi nad arvavad, et neil ülesande sooritamisega läheb ja (2) sellest, kui väärtuslikuks nad ülesannet peavad ja (3) millised on võimalikud kulud ülesande ettevõtmisel. Et tegu on pilootprojektiga, küsime õpetajatelt väga sageli tagasisidet kõigi kirjeldatud komponentide kohta.
Peamiseks kuluks on aeg. Oleme eriti tänulikud, et õpetajad sellest hoolimata õpiringidesse tulevad, ja eriti rõõmsad, et tagasisideküsitluses ei mainitud kordagi näiteks närvikulu. :) Teisel poolaastal anname tagasisidest lähtuvalt veelgi enam konkreetseid tööriistu ja meetodeid, et õpiringides õpitu kindlasti ka õpilasteni jõuaks.
Õpiringid toimuvad sageli koolipäeva lõpul ja on meie ülesanne õpetajate väsimuse-atmosfäär taas erksaks ja inspireerunuks pöörata. On väga äge, kui check-in’i ja check-out’i meeleolud märgatavalt erinevad. Teades, et raske tööpäev on enamasti selja taga, on väga tore näha, kui avatud, ausad, toetavad ja õpivalmis on Eesti õpetajad. Arutelud on igas õpiringis tihedad ja põnevad, õpetajad saavad omavahel rääkida teemadest, millest vahetunnis ei jõua. Sageli kooruvad lahendused välja üksteisele nippide ja kogemuste jagamisel, mis ongi õpiringi formaadi võlu.
Tagasiside õpetajatelt:
Mulle väga meeldib, kui saan ülesandeks oma tööd analüüsida. Niisama iseseisvalt ma selleks aega ei leia. Ühtlasi on väga abistavad jagatud töölehed, mida on hea ja mugav jooksvalt jälgida.
Meetodite arutamine kolleegidega on väga aidanud ja innustanud. On jagatud materjalid, mida võin ka klassis koos lastega analüüsida ja arutada.
Minu teadmised on kinnistunud. Ma ei pea pingutama, et meelde tuletada, mida nt motivatsiooni toetamisest tean, see on läinud juba vereringesse. Huvitav on kolleegide lugusid kuulata.
Minu jaoks on tähtis aidata fookust ja järjekindlust hoida, kui kuulen lauseid nagu „tahtsin, et õpilased ütleksid strateegiaid, aga mul ei olnud selleks kahjuks üldse aega” või kui õpetaja räägib oma geniaalsest otsusest klassiruumis, mis näitlikustas suurepäraselt õpilastele teema elulisust ja seega tõstis õpitava praktilist väärtust õpilaste jaoks kahtlemata, kuid lisab lõppu kahtluse, et „see raiskas kahjuks võib-olla liiga palju aega”. Ei raisanud aega. See oli hoopis investeering!
Õpipädevus on meie õppekavas sageli varju jääv osa. Me ootame, et õpilased oleksid tõhusad õppijad, kuid tutvustame ja õpetame eksplitsiitselt neile harva vajaminevaid strateegiaid. Praegu on koolides rõhk reageerimisel, peame liikuma aga proaktiivsuse suunal.
Projekti kutsus ellu NK 9. lennu vilistlane, koolitusjuht ja nüüdne Tallinna Ülikooli doktorant Joosep Norma, kes enesejuhitud õppimise kõrval uurib ka seda, kuidas kujundada õpetajatele väga tõhus professionaalse arengu programm. Tiimi teine liige on Katrin Kullo, NK 11. lennu vilistlane. Ennastjuhtiva õppija programmi toetab Heateo Sihtasutus.