Alustava õpetaja 100 päeva

9. detsembril saab sügisel alustanud uutel õpetajatel koolis töötatud 100 päeva.

Küsisime Puurmani Mõisakooli geograafia ja loodusõpetuse õpetajalt, Noored Kooli 16. lennu osalejalt Triinu Roonilt, milline on olnud tema kogemus koolis. Triinu on õppinud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Ülikoolis füsioteraapiat ja töötanud Varajase Kaasamise Keskuses füsioterapeudina erivajadusega lastele.

Triinu, sa oled nüüdseks olnud õpetaja ümmargused 100 päeva. Miks sa tahtsid saada õpetajaks?

Mul oli juba pikemat aega mõte, et ma kunagi oma elus tahaks olla õpetaja. Viimastel aastatel füsioterapeudina tundsin, et ma ei ole päris õiges kohas. Töötasin lastega ja palju oli käitumis-, kõne- ja psüühikahäiretega lapsi. Seal nägin, kui palju neis lastes potentsiaali on ja kuidas koolides ei olnud nad tihti toetatud. Tekkis mõte, et Noored Nooli kaudu võiksin aidata lapsi laiemalt.

 Kindlasti kujutasid sa enne ette, milline õpetajatöö on. Mis on olnud ootuspärane ja mis üllatav?

Ootuspäraselt on kõik päevad täiesti erinevad. Lapsed on üllatusi täis ja kunagi ei tea, mis täpselt ees ootab. Mu motivatsiooni on tõstnud kontakt, mis on lastega tekkinud ja väikesed eduelamused. Näiteks kui näen, kuidas laps hakkab endasse rohkem uskuma.

Üllatas, kui palju erineva tahuga asju on õpetaja laual. Õpetaja ei õpeta ainult oma ainet, vaid tegeleb suhetega, õpilaste emotsioonidega ja koduste teemadega. Suur roll on asjadel, mis ei ole õpetamine klassikalises tähenduses. Natukene on hoog raugenud, sest päriselu on kohati karm ja muutused võtavad aega.

Mida võiks õpetajatöös olla rohkem ja mida vähem?

Vähem võiks olla materjalide loomist. Teen seda üsna palju ja mulle meeldib loomeprotsess, aga ainult siis, kui on rahulikult aega.

Võtaksin hea meelega vähemaks ka hindamist. See tegelikult ei toeta õpilast ega õpetajat.

Jääda võiks vabadus valida, kuidas tulemusteni jõuda. Meil on raamid ja õppekava, aga see, kuidas õpetaja tundi teeb, see vabadus ja loomingulisus sealjuures on minu arust väga lahe.

Kas õpilastele meeldib õppida?

Ma arvan, et suures plaanis jah. Nende esimene reaktsioon on tavaliselt „Ei, meile ei meeldi õppida!“, aga kui teema paneb lapsel silmad särama, siis ma ei ole veel näinud kedagi, kes ei õpiks uudishimuga.

On tänapäeva noored kuidagi teistsugused kui sina ja sinu kaasõpilased minevikus?

Palju öeldakse, et kõik elavad nutimaailmas ja enam ei tunne noored millegi vastu huvi. Mulle tundub, et suures plaanis on lapsed ja noored samad. Keskkond nende ümber on muutunud ja see kujundab ka nende harjumusi ja huvisid. Nad ikka suhtlevad üksteisega, nad on ikka uudishimulikud, kui asi on nende jaoks huvitav.

Kas sa oled märganud, et õpilased suhtlevad ka õpetajatega teistmoodi?

Ma olen vanematelt õpetajalt kuulnud, et neid ei austata enam nii palju. Mul ei ole aga võrdlusmaterjali. Mäletan enda kooliajast, et olid õpetajad, kelle suhtes olin lõpuni väljapeetud ja aupaklik, ja oli õpetajaid, kellega suheldi lõdvemalt, oli rohkem sõbrasuhe.

Milliseid õpetajaid õpilased tänapäeval austavad ja kas on midagi, mis õpilastele kindlasti ei meeldi?

Mulle on jäänud mulje õpilastega suheldes, et ei meeldi, kui õpetajad ise oma vigu ei tunnista, sest õpilaste puhul kahjuks tihti põhirõhk on vigade väljatoomisel.

Austatakse kindlasti neid, kes suhtuvad ka õpilastesse austusega. Õpilane tahab tunda, et tema on ka indiviid ja teda väärtustatakse.

Õpetaja peab olema konkreetne, aga ta ei saa olla ebaviisakas. Sa oled autoriteet, aga mitte autoritaarne. Kui õpilastega pahandatakse näiteks nähvamise pärast, ei saa õpetaja ise samamoodi käituda.

Ikkagi austatakse ka õpetajaid, kes on enesekindlad ja teavad, mida nad teevad.

Mis on sind nende 100 päeva jooksul rõõmustanud?

Tajusin enne esimest vaheaega, kui raske on, ja püüdsin leida teadlikult asju, mis on hästi. Kõige tugevamalt toetab mind õpilastega kontakti ja usalduse saavutamine. See tekib tasapisi ja seda ei märka koguaeg. Kui aga aru saan, millised lapsed olid esimestel nädalatel ja kui avatud ja usalduslik see suhe on täna paljudega, siis on see mulle suur asi.

Sul oli juba varem mõte saada õpetajaks. Miks soovitaksid ka teistel seda kaaluda?

See on võimalus anda nii-öelda maailmale tagasi. Isegi, kui oled teiselt erialalt, siis kogemus, mis oled mujalt saanud ja see, kes inimesena oled, sellega saad juba väga palju anda õpilastele.

Isiklikuma vaatenurga pealt on see kindlasti enesearengukoht. On ameteid, kus on sarnaseid väljakutseid, aga vaevalt on inimest, keda ei arendaks kogu koolielu ja olemise kompott.

 Mida tahaksid õpilastele veel anda ja mida ütleksid teistele alustavatele õpetajatele?

Tahaksin, et õpilased julgeksid küsida, eksida, olla need, kes nad on. Tahaks nii väga, et suhted oleksid ka õpilaste endi vahel soojad ja siirad.

Mida ma endale unustan sageli öelda, et olla enda vastu leebe ja lahke. Kõik võtab aega ja oleme hetkes täpselt nii head, kui me suudame. Vahel tuleb paremini, vahel halvemini välja, aga kõik läheb tasapisi paremaks.

Noored kooli eesmärk on, et iga õpilane Eestis saaks väga hea hariduse. Mida sinu jaoks väga hea haridus tähendab?

Et iga õpilane saaks piisavalt tugeva baasi, mille pealt valida, mis neid elus kõnetab ja siis vastavalt oma soovile ja ambitsioonile jõuda sinna, kuhu nad tahaksid. Et iga õpilane leiaks oma tee.