NK vilistlane Triin Tikkerber panustab kolleegide enesetõhususe tõstmisesse
Noored Kooli vilistlane Triin Tikkerber (13. lend) keskendus oma teisel programmiaastal Tallinna Kunstigümnaasiumi õpetajate heaolu tõstmisele ning korraldas koolis õpitubade sarja. Õpitoad jätkuvad kindlasti ka sellel aastal ning Triin ütleb, et koosloomeprojekti tulemusel tema kolleegid oskavad paremini oma ootuseid sõnastada ning suhtuvad teadmiste ja oskuste arendamisse palju avatumalt.
Alustava õpetajana panin tähele, et õpetajad otsivad tuge, et toime tulla pidevalt suureneva töömahu ja enesekriitilisusega. Tundsin, et tahan seda lähemalt uurida - kui paljud probleemid tulenevad sellest, et ei osata leida lahendusi väljakutsetele, sest tööriistakast vajab täiendust, ja milliste probleemidega peab tegelema kool. Sain aru, et minu koosloomeprojekti fookuseks võiks olla võimaluste loomine õpetajate toetamiseks, et nende enesetõhusus tõuseks.
Uuringud näitavad, et õpetaja heaolul on mõju ka õpilastele - kui sul on klassi ees õpetaja, kes on endast väljas, ei suuda oma emotsioone kontrollida või ei ole piisavalt pädev, siis kannatab ikkagi õpilane.
Koosloomeprojekti esimeseks faasiks oli heaoluküsitluse läbiviimine õpetajate seas - lisasin sellele küsimused, mis võimaldaksid mul saada aru, kus õpetajad vajavad tuge. Tuginedes küsitluse tulemustele otsustasin, et oma projekti raames korraldan õpitubasid, mille teemad valiksid meie kooli õpetajad ise. Formaadiks oli valitud just õpituba ja mitte koolitus, kuna õpituba on praktiline ja vahetu - õpetajad soovisid sellist formaati, kus saaks kõik koos arutada ja katsetada.
Triin Tikkerber NK linnalaagris. Foto: Tiina Pau
Projekti oli kaasatud ka kooli juhtkond, kellega tegime ümarlaua pärast heaoluküsitluse tulemuste selgumist. Tegelikult võttis meie kool veel eelmisel aastal eesmärgiks, et initsiatiiv koolitusteks peab tulema õpetajatelt, mitte koolijuhilt, nii et minu koosloomeprojekt aitas kaasa ka selle eesmärgi saavutamisele. Jõudsime ka sellisele kokkuleppele, et õpitoad on ametlikult tööaja sees ehk keegi ei pea nendes osalemise tõttu ületunde tegema.
Küsitluse põhjal valituks osutusid sellised teemad nagu ajajuhtimine, suhtlemine õpilaste ja vanematega, mindfulness ehk teadvelolek, keelekümblus, nõustamine ja digipädevus - need olid teemad, mille osas õpetajad soovisid arendada oma teadmisi ja oskuseid. Kõik õpitoad toimusid koolivaheajal, et mitte liigselt koormata õpetajaid õppeperioodi ajal. Õpitoad viisid läbi minu kolleegid, mindfullness’i õpitoa puhul tuli appi teise kooli õpetaja - minu Noored Kooli lennukaaslane Anita Räpp.
Õpitubade järgselt mõõtsin ka oma koosloomeprojekti mõju - kas õpetajad tundsid, et nad said õpitubadest midagi kasulikku. Tagasiside oli üsna positiivne - 95% vastanutest soovisid, et õpitoad jätkuksid. Samuti nägin, et õpitubade järgses küsitluses kolleegid oskasid paremini välja tuua oma ootusi ehk kasvas õpetajate teadlikkus ning avatus uute teadmiste ja oskuste vastuvõtmise osas.
Selle koosloomeprojekti elluviimine oli vastutusrikas ülesanne ning sellel oli otsene mõju ka koolile: see tõi kokku õpetajaid ning ma ise tundsin, et saan nüüd vaadata koolis toimuvat hoopis teiselt tasandilt. Projekti käigus õppisin seda, et koostöö on koolis väga oluline. Samuti on oluline küsida inimestelt nende arvamust ja soove ning teha seda konkreetselt, et saada täpsemaid vastuseid.
Sellel aastal kindlasti jätkame õpitubadega ning olen viinud sisse ka mõned korralduslikud muudatused - õpitubade teemalised küsimused ei ole enam heaoluküsitluse juures, vaid teen vahetult enne õpitubade toimumist ühe detailsema küsitluse, et õpetajad tooksid täpsemalt välja, mis on nende ootused õpitubade osas. Ideaalis tahaksin kaasata veel rohkem õpitubade läbiviijaid väljaspoolt meie kooli. Ja veel üks tulevikuidee, mida ma ei ole veel maha matnud, on pikem koolitussari õpetajatele.