Liina Teesalu: “Soovitan Noored Kooli programmi inimestele, kes päriselt usuvad muutuste võimalikkusesse”

Liina Teesalu (12. lend) liitus Noored Kooli programmiga pärast pikka karjääri Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses, kus ta on töötanud juhtivatel ametikohtadel. Programmi osalejana töötas ta Muraste Koolis ja vaid mõned kuud pärast programmi lõpetamist avanes tal võimalus asuda selle kooli direktori ametikohale. Vestlesime Liinaga sellest, miks ta otsustas üldharidusse tulla, milline oli tema kogemus õpetajana ning kuidas Noored Kooli kogemus mõjutab tema juhtimisstiili ja -põhimõtteid.

Liina Teesalu. Foto: Liina Lelov

Liina, neli aastat tagasi sa liitusid Noored Kooli 12. lennuga. Miks sa kandideerisid Noored Kooli programmi?

Enne seda olin 20 aastat töötanud erinevatel juhtivatel ametikohtadel ja tegelenud enda arust väga tähendusliku tööga - erivajadustega inimeste kutseõppe ja tööle rakendumisega. Erinevate koostööpartneritega suheldes puutusin kogu aeg kokku sellega, et kutseõppes mõne väljakutsega tegeleda on justkui liiga hilja, kuna veel enne, kui need inimesed kutseõppesse tulevad, on nad saanud üldhariduse. Siis tundsin, et tahangi minna korrus allapoole, üldharidusse, ja ise proovida teha neid asju, millest kutseõppeasutusi koolitades rääkisin - kuidas kaasamine käib, kuidas toimub individuaalne lähenemine igale õpilasele. Tahtsin anda seda panust ja panna ennast proovile.

Siis hakkasin otsima erinevaid võimalusi - vaatasin nii TLÜ kui Noored Kooli kodulehte ja kui lugesin NK väärtustest, siis olin juba kindel, et lähen üldhariduskooli just selle programmi kaudu.

Programmi osalejana töötasid Muraste koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Kuidas sul läks põhikoolilaste õpetamisega? 

Ma arvan, et see, et mul oli varasem kogemus täiskasvanute õppijatega, aitas mul hoida õpetaja ja õpilase rolli rohkem tänapäevasel tasemel - ma ei osanudki selle nurga alt mõelda, et olen nüüd autoriteet klassi ees. Koolitajana olen harjunud suhtlema koolitatavatega nagu võrdsete partneritega ning mulle tundub, et sain lastega kohe mõnusa kontakti sellepärast, et meie vahel ei olnud hierarhiat. Aitas ka see, et mul olid endal samaealised lapsed, siis mingisugune ettekujutus sellest, kuidas nad toimetavad ja õpivad, mul ikkagi oli.

Mida Sa ise õppisid kahe aastaga Noored Kooli programmis?

Programmis olles ma tunnetasin, et kõik on võimalik, kui töötad sellises koolis, mis on muutustele avatud ja soovib anda õpetajale autonoomiat ja tegutsemisruumi. Tundsin seda nii koolijuhi kui meeskonna poolt, et võin tulla ja rakendada kõiki neid mõtteid, mida olen kogunud Noored Kooli koolituspäevadel.

Lisaks sellele õppisin, et koostööst sõltub hästi palju. Mäletan, kuidas NK programmis öeldi meile, et olge proaktiivsed, ärge oodake, kui on põhjust mingi murega kellegi poole pöörduda - jagage, informeerige ja hoidke avatud suhtlusruumi. Nii ma tegin ja arvan, et see aitas näiteks lapsevanematega head kontakti saada. See oli suurepärane ja innustust andev kogemus.

Raskeid hetki oli kindlasti ka - enamasti olid need seotud sellega, et ma ei olnud kindel, kas olen alustava õpetajana piisavalt hea. Siinkohal aitas Noored Kooli programmi ja koolitajate tugi, aga ka koolipoolne tugi ja tagasiside.

Kas sulle meenub mõni keerulisem õpilane või klass, kellega sul õnnestus ikkagi luua usalduslikke suhteid ja motiveerida õppima?

Mul oli üks klass, kellega mul oli väga raske. See oli kõige vanem klass, keda ma õpetasin, ja mul olid nendega ainult kirjanduse tunnid - teisipäeviti, kuues ja seitsmes tund ehk ma läksin nende juurde kord nädalas ja alati siis, kui nad olid juba üsna väsinud. Mul oli väga keeruline motiveerida neid õppima, tõsiselt kirjanduse üle arutlema ja ma olin hästi mures nende pärast - mida nad üldse õpivad ja kuidas see lõpeb. See kestis terve aasta - ja siis meil tuli projektõppe aeg. Õpilased pidid valima projektõppe gruppe ja nad ei teadnud, kes on seal õpetaja. Ma sattusin väga suure osaga selle klassi õpilastest ühte gruppi, mida me koos teise õpetajaga eest vedasime.

Ja siis toimus minu arust murrang: me tegime Rahvusraamatukogus põgenemistuba ja läbi praktilise, hästi tiheda seotud suhtlemise muutus ka õppimine sügavamaks. Kui ma neid järgmine aasta õpetasin, siis see oli kõige lihtsam klass, kellega töötada - meie omavaheline suhe oli juba teisel tasandil. Sellest õpilase ja õpetaja vahelisest suhtest sõltub nii palju ja kui ongi selline olukord, et suheldakse klassis vaid paar korda nädalas, siis tulekski leida muid viise, kuidas kontakti saavutada.

Juba programmi osalejana tegelesid Muraste Koolis kujundava hindamise arendamisega. Kuidas see teema sai valitud sinu koosloomeprojektiks? 

See sai alguse niimoodi, et kui meil toimusid Noored Kooli programmi esimesed koolitused, siis seal räägiti hindamisest. Teadmata veel seda, kuidas on Muraste kooli hindamissüsteem üles ehitatud, ma hakkasin ette valmistama oma hindamissüsteemi, kuhu proovisin integreerida kõike, mida koolitusel räägiti. Tuligi välja väga äge süsteem! Ja samal suvel toimus ka Muraste koolis üks arendusmeeskonna kokkusaamine, kus otsustati hakata kooli hindamissüsteemi muutma. Ja siis mulle tunduski väga loomulik liituda selle arendustiimiga. Esimesel aastal piloteerisime uut süsteemi arendusjuhi eestvedamisel ja teisel aastal, kui hakkasin tegema koosloomeprojekti, siis pakkusin koolijuhile, et võtan enda peale selle süsteemi piloteerimise ja rakendamise kooli sees - ja hakkasingi seda tegema koos õpetajate meeskonnaga.

Liina Teesalu õpilastega NK linnalaagris. Foto: Liina Lelov

Mis juhtus projekti tulemusena ja kuidas sa hindad nüüd tagasi vaadates selle mõju õpilastele?

Meil oli kavas ühe aastaga jõuda uue süsteemi ülekoolilise rakendamiseni, aga tuli COVID-i esimene laine ja läksime distantsõppele, mis takistas eesmärgi õigeaegset saavutamist. Järgmisel aastal sain aga juba koolijuhina edasi juhtida selle muutuse elluviimist. Tänaseks need põhimõtted on meil terves koolis rakendatud - hindamine toimub kõikides ainetes osaoskuste põhiselt, näiteks eesti keeles on neli hinnet, loodusõpetuses kaks hinnet - ehk õpilane saab palju sisulisema ja detailsema tagasiside oma arengule. 

Samas me proovime mõõta ka selle muutuse mõju - kevadel tegime tagasisideküsitluse ja saime toetava tagasiside nii lastelt, lapsevanematelt kui ka õpetajatelt endilt - vaatamata sellele, et niisugune hindamine on nende jaoks suurem koormus. Lapsed tõid välja, et selline tagasiside on arusaadavam ja toetab paremini nende arengut. Õpetajad nägid uue süsteemi lisaväärtust ka selles, et hindamine muutub selgemaks ja läbi selle muutub ka õpetamine - kui sa pead hindama elulisi oskusi, siis seda ei saagi teha, kui oled õpetanud ainult aineteadmisi.

2021. aasta aprillist oled ametlikult Muraste Kooli direktor. Koolijuhina võtsid eesmärgiks, et iga õpilane ja õpetaja tunneks ennast väärtustatuna ning et koolipere toimetaks koos. Mida oled selleks juba teinud või kavatsed teha?

Kuna ma olen kvaliteedijuhtimise taustaga, siis mulle meeldib olukorda monitoorida ja sellest õppida. Kevadel tegime erinevaid küsitlusi ja saime teada, et 89% õpetajatest juba tundis ennast väärtustatuna. Kui ma proovin lahti mõtestada, millest see väärtustamine nii õpilase kui õpetaja jaoks tuleneb, siis üheks teguriks on kindlasti märkamine ja hoolimine: kui märkame ja hoolime, saame arvestada individuaalsete eripäradega nii laste kui õpetajate puhul. Nii on võimalik igaühe individuaalset arengut toetada ja ühiselt eesmärkide suunas liikuda.

Koolijuhina püüan olla avatud - kuulan õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid, püüan kaasata, hoida avatud inforuumi, et tekitada usaldust ja selle kaudu tekib ka väärtustatuse tunne.

Mida teeb Muraste Kool selleks, et ka kõige vaesemast või kõige keerulisemast perekonnast tulev õpilane saaks väga hea hariduse?

Ma olen Muraste kooli üle väga uhke, sest meil on suurepärane tugimeeskond - 8 spetsialisti 299 lapse peale. Tegime otsuse, et individuaalne lähenemine õpilastele on selles koolis A ja O. See on kahtlemata üsna kulukas - suur osa meie tulemustasude ja preemiate fondist läheb esmajärjekorras just individuaalse toe pakkumisele. Tänu sellele saame teha näiteks üks-ühele õpet nendega, kellele õppimine valmistab rohkem stressi.

Mis on sinu kui alustava koolijuhi jaoks kõige olulisem asi, mida Noored Kooli programm sulle õpetas?

Ma tunnen, et kasutan koolijuhina kogu aeg programmi teisel aastal omandatud conscious leadership´i ehk teadliku eestvedamise põhimõtteid. Need asjad aitavad mind iga päev ja tänu nendele sain hästi kindlalt paika pandud väärtusruumi ja juhtimispõhimõtteid.

Miks tasub tulla Noored Kooli programmi? Millisele inimesele sa soovitaksid programmi kandideerida?

Soovitaksin programmi nendele inimestele, kes päriselt usuvad muutuste võimalikkusesse - programm on ju inspireeriv ja innovaatiline, aga ka raske. Seetõttu see sobib inimestele, kellel on arengule suunatud mõtteviis ja usk sellesse, et muutused on võimalikud - isegi, kui alguses näed ainult takistusi ja probleeme.

Noored Kooli programmi tasub tulla, sest saad üliägeda ja tähendusliku töökogemuse. See on väga põnev juhtimiskogemus - sul võivad olla eesmärgid, mis ei pruugi alguses olla ka nende inimeste eesmärgid, keda sa juhid, pead arendama endas ajajuhtimise, planeerimise ja mõju mõõtmise oskuseid - neid saad ju pärast kasutada ükskõik kus, isegi kui otsustad mitte jätkata hariduses. Ja boonusena saad väga kihvti kogukonna, mis koosneb tõelistest maailmamuutjatest!