Tormiline esimene nädal

1. september. Äratus kl 6.55. Kodust välja kell 7.55. Rongile kell 8.10. Tondilt tulevad peale Terevisiooni inimesed koos kaameraga. Filmivad minu sõitu Sauele. Rongis vaatan üle oma klassi nimekirja, püüan nimesid meelde jätta. No ei jää kõik meelde. Jõuan kooli. Nii palju on vaja teha. Õpilastele tunniplaan ja õppeaineteks vajaliku materjali nimekiri paljundada, kriidid võtta… Huh! Vahepeal leian siiski mõne minuti, et Urmas Vainole väike intervjuu anda. Ja nüüd klassi! Lapsed on juba 9.15 kohal, pool tundi varem! Ja nad kõik tõid mulle lilli ja olid imearmsad! Kell 10 läheme staadionile aktusele. Meil on ilus koolihümn – ja kõik laulsid kaasa. Super. Nüüd klassijuhatajatundi. Poisid hakkavad juba oma tõelist palet näitama, aga ei midagi hullu, vahvad rüblikud.2. september. Õpetajate toas tuleb televiisorist Terevisoon, oodatakse minu esimese koolipäeva klippi (http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=97235). Nii lahe, kui kõik sulle kaasa elavad ja nii toetavad on! Muidu möödub päev tutvumise ja reeglite tutvustamise tähe all. Tundub, et asi enam-vähem sujub. Kuuendikud on küll šokeeritud, et peavad iga kuu ühe raamatu lugema ja tituleerisid mind karmiks õpetajaks. Sest reeglid sai neile ka konkreetselt paika pandud. Ooo, ja sossumeetri (3. lennu hellitusnimi sotsiomeetrilisele reale) proovisin ka ära – et kuidas neile reeglid meeldivad ja kas kavatsevad neid täita. Ja enamikule sobisid reeglid väga hästi. Kes tagapool olid, nemad ütlesid, et neile põhimõtteliselt reeglid ei meeldi. Kah õige, mulle ju ka mitte. Aga kullakesed, mismoodi ma teid muudmoodi esialgu ohjes hoian? No esialgu proovime ikka reeglitega, eks siis hiljem vaatab. Ahjaa, 2. septembril külastas mind veel üks ajakirjanik, seekord Saue valla lehest, kus peaks nüüd lähitulevikus ka minust lugu ilmuma.3. september testin õpilaste taset. Teevad kõik ühe tasemetesti, neid on mul nüüd kokku vaja parandada 89, lisaks veel 4. klassi etteütlused. Nurisevad testi üle, aga teevad korralikult ära. Kontrollinud veel pole, aga esmapilgul tundub, et tase on päris erinev, ka klassiti. Ja üks kuuendatest klassidest oli lihtsalt eriti jõhker minuga täna. Eile nagu polekski mingeid reegleid-kokkuleppeid paika pandud. Aga ometi me panime need paika, mistõttu jätsin neli poissi pärast tunde. Rääkisin nendega individuaalselt (siinkohal tervitused Kadrile:P), sain esialgu kõigiga kokkulepped sõlmitud. V.a ühega, kes kohale ei ilmunud. Igatahes on mul tunne, et ühe klassiga jäi sõltuvusfaas küll ära ja sattusin kohe konflikti:P Eks mul ole sellepärast parajad süümepiinad ka, aga vaatame, mis järgmine nädal toob. Oh seda koolielu. Muide, klassijuhataja tunnis valisime klassivanemat, kelleks sai klassi kõige pisem poiss, kes muide õpib ka saksofoni. Öelge nüüd, et minul kui jazzi armastajal süda ei heldinud saksofoni peale:P Neid toredaid väikseid momente on kolme päeva jooksul ikka ka olnud. Naljakas on käia mööda koolimaja ja kuulda suuremate õpilaste hämmastust, et mis see on ka õpetaja või, nii noor ju:) Koju jõudes vajusin magama ja magasin 3 tundi järjest.

KoolieluKerli PrassComment