Töömeeleolud

Uskumatu päev. 6. b poisid, kellega näen kõige rohkem vaeva, olid täna päris tublid tunnis. Kõikidel oli tehtud pool kodutööst, paaril oli isegi teine pool tehtud. Seda juhtub väga harva! Peale selle nad olid veel suhteliselt vaiksed tunnis ja isegi tegid kaasa... Te ei kujuta ette, MIS on nende lihtsate sõnade taga "isegi tegid kaasa"!.. Õnneks ma õppisin mõistma, et päevad ei ole vennad, ja on täiesti võimalik, et homme kukkub järjekordne tund läbi. Püüan välja arvutada seda "külmade duššide" süsteemi, aga ikka ei oska midagi oodata.Uskumatu head tüdrukud 6.a klassis! Tulid täna mulle appi ühes tunnis teise klassiga: aitasid väikseid joonistamisel, sõnu kordamisel ja õppimisel. Väiksed õpivad nimelt dialooge, mida esitame siis nukuteatrina ja täna tegime tundides proovi. Kui hea oli töötada koos tüdrukutega 6-ndast! Oli palju kergem juhtida tundi, sain tegelda ainult näitlejatega, nii kaua tüdrukud teisi õpilasi aitasid. Isegi kui hea Triin jäi veel ühte tundi, oli mul palju kergem. (Ühte tundi pidin küll üksi tegema ja see oli täielik tohuvabohu!) Nii et SUUUUUUUUURED TÄNUD teile, minu head tüdrukud, Vanessa, Elerin, Heleri, Mariann ja Triin :)Ah ja, kahju, et mul ei olnud fotokat kaasa! Mul ei ole võimalik kirjeldada klassi, kus oli järjest 3 tundi väikestega, millal me tegime proove, joonistasime dekoratsioone, lugesime ette jne. Ütlen ainult, et veel üks tund läks ruumi korrastamisele :)Ja nüüd ootan põnevusega eelkõige homset päeva, ja siis ka esmaspäeva, millal väikestel tulevad peaproov ja kohe etendus. Natuke kardan ka, sest sõnad ei ole vell hästi meeles ja kipuvad sassi minema ning nukke koordineerida on ka veidi keeruline. Kuid ikka need lapsed on uskumatu head, superjulged ja superandekad, olen väga uhke nende üle! Ainult et pärast sellist uskumatu päeva olen uskumatu väsinud :) Aga mind teeb väga kiiresti reibaks selline mõte, et homme hommikul on mul veel karastus kahe 6. klassi näol ja ma lihtsalt ei saa sinna niisama tulla :)) Nii et, tööle, tööle :))