tänane päev

Täna oli päris tore päev. Algas see aga suhteliselt heitlikult. Ma olin juba peaaegu kooli hilinemas, nimelt tuli kodus ca 20 mintsi enne väljaminekut idee ühe teksti kohta, et millist harjutust teha lastega ja üritasin seda siis kiiresti arvutisse toksida, tegeledes samal ajal oma armsa jõmpsika Matildaga, kes tahtis samal ajal tingimata ronida arvuti lauale, süüa kustukummi ja vajutada arvuti nuppu standby peale. Õnneks ta ei jõudnud kõikide pahategudeni, nimelt blokeerisin arvuti power nupu osavalt oma suure Silvetiga. Aga see selleks. Siis saabus tädi (lapsehoidja) ja ma tõttasin kooli. See oli päris kiire kõnd, Grossi poe juures igal juhul oli juba vahetund alanud, nii et ma tõesti pidin vägagi kiirelt kõndima. Kohale jõudes ootas mind koridoris minu suureks jahmatuseks ainedidaktik TLÜst. MA OLIN ÄRA UNUSTANUD, ET TA TULEMA PIDI!!! Mul oli üksnes meeles, et 4.tundi tuleb mind vaatama koolimentor Külli ja fakt, et 3.sse tuleb Sirle, selle fakti ma lihtsalt unustasin. Mis tähendas ka seda, et ma polnud arvutisse kirjutanud konspekti, kuigi see mul vihikus siiski eksisteeris. Nojah, egas midagi. Tund hakkas pihta. Tegelesime grammatikaga, õpetasin uut osa ja õpilased tegid harjutusi, polnud väga hullu midagi. Ühel õpilasel lasin üht lauset ette lugeda ja ma ei tea miks, aga ma kordasin tema öeldud lauset nii järgi, nagu ma olin arvanud seda kuulvat (ingl.k siis et I force you to be pissed off), mis siis tõlkes on suht mõttetu, et ma sunnin sind olema millegi üle pahane. Tema oli aga öelnud, et I force you to feed this dog. Ma ei tea, kuidas ma suutsin kuulda midagi absoluutselt teistsugust, aga korraks oli muidugi nalja kui palju. Targem ikka teinekord vist küsida, et korda palun, selmet ise verbaliseerida totraid lauseid. Ainedidaktik pärast analüüsis seda tundi ja tõi välja erinevaid plusse ja miinuseid, noh üldiselt läks enamvähem, mõni osa oli puudu, nagu nt production (kus siis õpilased ise toodavad õpitu põhjal midagi uut), aga eks ma jälle järgmine kord üritan. Selle järel tuli siis 8.klass, minu kallid rüblikud, kellega ma üle tunni väikeseid lahinguid pean. Kuna Külli istus tagapingis, siis olid nad muidugi märksa tagasihoidlikuma käitumisega kui tavaliselt. Üks õpilane käis omatahtsi vahepeal seina peal vajunud plakatit kohendamas ja kustutas tuled ära, aga noh ma olen juba harjunud, et nad on üsna vabade molekulide tüüpi, nagu mu enda 1,5 aastane, nii et ega mind ei üllata, kui keegi kuskile keset tundi jalutab (tavaliselt siiski küsitakse luba... hästi palju muuseas käiakse tänapäeval koridoris nuuskamas, meie ajast ma küll seda ei mäleta, aga nüüd jah, lisaks kempsule, palutakse luba nuuskama minna). Siis tuli 7.klass, vahepeal olid veel söögivahetund ja auk, mida ma kasutasin kohvi joomiseks, sööklas käimiseks ja niisama kohvitasside pesemiseks. Oleks võinud muidugi asju ettevalmistada, aga tavaliselt on mul peale mentori või ainedidaktiku käiku pingelangus, mis eriti ei motiveeri tegelema asjalike asjadega. Nii et ma siis lebotasin kuni algas 6.tund. Seitsmendikud on mul enamuses poisid, viis tüdrukut vist kokku ja 8 poissi. Kui neid numbreid vaadata, siis nagu ei tundugi nii suur enamus, aga eks poisid domineerivad. Meie võtame praegu dinosaurusi jajah! Kui teist keegi veel ei tea, siis velociraptor on ka üks dinodest ja ka compsognathus, keda ma esimese hooga isegi hääldada ei suutnud. Kodus palusin neid vastavalt ajajärkudele uurida, mis dinod siis elasid ja ühest ka pikem jutt internetist otsida. Ja neile meeldib teha kodutöid, kui ma palun internetti kasutada, ma näen seda tehtud tööde arvust juba. Igal juhul oli väga lõbus tund. Joonistasime ajatelje koos siis Triiase, Juura ja Kriidi ajastuga ning panime kirja erinevaid sauruseid ja kuulasime kirjeldusi ning proovisime ette kujutada, kuidas üks 24 m pikkune saurus välja näha võis (tegu on ingl.k tunni ja mitte loodusõpetuse või ajalooga, täpsustuseks). Mulle nii õudselt meeldib, kui nad tõstavad kätt ja tahavad tahvlile kirjutada ja rääkida, mis nad on kodus teinud, selle asemel et näha, kuidas tv harjutust keegi pole viitsinud ära teha. Jah, asi tuleb nende jaoks huvitavaks teha. Sellest tunnist jäi mulle hea tunne. Panin tegijatele ka viied ja kiitused hea ponnistuse eest.Viimane tund jälle 11.klass. Vahepeal käisid kaks tüdrukut minuga rääkimas, et nemad lähevad Eha Rünnega uisutama (kes veel ei tea, Eha Rünne, 63 kordne Eesti meister, annab meie koolis kehkat), see, et nad rääkisid sellest neljapäevast, läks mul muidugi  ühest kõrvast sisse, teisest välja. Nii et ma oleksin peaaegu peale seitsmendikke koolist ära läinud, aga õnneks nad olid ukse taga ja sain teada, et täna nad on siiski kõik olemas. Selles tunnis rääkisime veidi eelmises tehtud grupitööst, tekst oli Los Angelese gängidest (käsitleme praegu üht minu lemmikut Ameerika teemat) ja nad pidid veidi lisa otsima ning tegime väikese tabeli neljast erinevast gängist, mis neid iseloomustab jne. Muuseas avastasin ka, et üks kodune töö, mis mulle on esitatud, oli mahakirjutatud, ning panin esimese ühe sellelaadse tegevuse eest. Hea, et mul ikka tuli pähe ühe õpilase tööd veelkord lugeda, sest teise tehtud tekst tuli kuidagi nii tuttav ette...  Mullegi õpetuseks, kuigi jah, olin suhteliselt pettunud. Homme pean veel panema perioodihinded välja samas klassis.Nii - tunnid saigi läbi. Ruttasin koju, Matu toimetas tädiga õues. Olin temaga veel ca kolmveerand tundi õues, trotsides külma tuult ja tumedat taevast ja siis hoolimata Matu protestist läksime tuppa. Homme jälle päev, aga õnneks juba kolmapäev, seega nädal nagu murtud, sest tunde on veel ainult neljapäeval. Millest üks jääb ära, noh sellesamuse uisutamise tõttu. Nüüd pean aga lõpetama, üks pisike tegelane programmeerib telefoni automaatvastajat ja mul lähevad varsti sellest kõrvad lukku.