Pingimale

Oluline on, et õppimine oleks lõbus. See käivitab inimesi, kuid võtab tohutult palju energiat.Tunni alguses oli äärmisse ritta tekkinud ühe laua taha üks kolmiklaud; õpilane Mark seisab püsti. Palun kõigil maha istuda ja ütlen Markile, et kuidas sinuga on? Seejärel istub ta tüdrukute laua peale, et tema ei liigu kuna tema koht olevat ära võetud (tegelt oli vist laud ühest reast teise nihutet)! Istub tüdrukute laua peal ja võtab asjad välja et õppetööga alata. Küsin, et kas ei soovi kohta vahetada, et saaks normaalse istumiskoha? Ei tema koht on siin. Küsin tüdrukutelt ka, neilt sama resoluutne vastus - Mark kõlgutab laua peal jalgu.Hea küll, tund kulub, teeme ülesandeid. Ja tema istub Elizabethi laua peal. Ühel hetkel läheb ühe tüdrukuga kähmluseks. Saadan mõlemad klassist välja. Poiss rabab veel kellegi teise malli (ta käitubki vahel nii oma klassikaaslastega ) ja läheb välja ülesannet tegema. Mõne aja pärast järgnen neile, vestleme asjad selgeks, poiss on nõus uut kohta võtma. Tuleb klassi ja hakkab suure hooga laudu ümber tõstma - ütles, et teeb endale viimasesse ritta kohta - selleks võtab ta keskelt reast suvalise tühja laua.Mina ikka ütlen, et näe siia jääb ju tühi auk, järgmine klass ju tuleb ja kui keegi siia tahab istuda……-Tõstab siis teisest reas sinna laua….Mina: "No aga nõõd on siin auk."Mark: "Vb saab siis kogu rida ettepoole nihkuda, mis sa arvad?"Mõne aja pärast: "Nad ei tule ju!"Mina: "Ise organiseerisid, ütle siis neile!"-Seejärel hakkab Mark kogu rida kamandama „Kõik ettepoole!“-Ja tulevadki. Ja Mark sai oma istumiskoha tagumisse ritta. Nii me siis lahendasimegi Marki probleemi.Täna nädal hiljem istub Mark minu nina all, eespingis. Õpetaja jaoks ei ole olemas lahendamatuid probleeme.