Õpetamine, mis põhineb väärtustel

Õpetajate päeva puhul küsisime neljalt Noored Kooli osalejalt ja vilistlaselt, kuidas nemad kannavad oma õpetajatöös edasi Noored Kooli põhiväärtusi - pidevat õppimist, usku muutuste võimalikkusesse, julgust võtta vastutust ja hoolivust. Loe, mida vastasid Merle Maimjärv-Mirka (14. lend), Helen Valdma (13. lend), Triin Rannamaa (14. lend) ja Liina Punamäe (15. lend).

Merle Maimjärv-Mirka, 14. lend:

Merle Maimjärv-Mirka.

Merle Maimjärv-Mirka.

Augustikuu viimastel päevadel toimus Sõmerul valla hariduspäev, kus Kristiina Isand-Savinski näitlikustas ilmekalt, kasutades pingul kummi metafoori, kui palju meie käitumist, reageerimist mõjutavad „nähtamatud“ asjaolud, selle näite puhul siis kummid, mis on erineva pinge all. Sellest, kuidas iga negatiivse käitumise taga on alati põhjus, oleme rääkinud palju ka Noored Kooli programmis. Olen lapsevanemana kogenud olukordi, kus käitumise taha ei ole osatud või jaksatud vaadata, süüvida. Kindlasti on olnud ka endal päevi nii lapsevanema kui õpetajana, kus ei ole olnud piisavalt tähelepanelik märkaja. 

Sellegipoolest pean ma just nende nähtamatute kummide tajumist ja märkamist üheks olulisemaks asjaks õpetajaks olemise juures. Milline oli lapse hommik või eelmine õhtu? Kas ta on hommikust söönud? Need ja veel palju muud mõjutavad seda, kas ja mil määral laps on võimeline klassis keskenduma ja kaasa töötama. Kui neid „pingul kumme“ juhtub olema rohkem, siis piisab vaid ühest väikesest klikist – kaaslase julmast kommentaarist, lapse jaoks keerulisest ülesandest või selgitusest või isegi väikesest äpardusest ja kumm katkeb. Oh häda, kui neid pingul kumme on aga rohkem kui üks olnud ja need on olnud pinge all oluliselt kauem kui päev - seda võimsam ja kontrollimatum reaktsioon. Veel kurvem, kui selle emotsioonide tulvaga kaasnevad kannatanud – lisaks lapsele endale, kes ilmselgelt on selles olukorras ise kõige suurem kannataja. 

Õpetajana üritan ma igal hommikul olla klassis enne õpilasi ja võtta nad vastu rõõmsa naeratusega, uurida juba enne tundi, kuidas neil läheb, mida toredat nad eelmisel õhtul tegid.  Tajudes murelikku nägu aru saada ja rääkida, kas on midagi, millega saan aidata. Kui seda ei jõua mingil põhjusel teha vahetunnis, võtan selleks aega tunni alguses. Tihti on halva tuju taga söömata jäänud hommikusöök, mille vastu on meie koolis lausa kaks rohtu – hommikupudru ja värsked puu- ja juurviljad esimese vahetunni ajal. See, kuidas algab hommik, annab tooni kogu päevale, seetõttu on hommikused kohtumised minu jaoks hästi olulised.

Helen Valdma, 13. lend:

Helen Valdma.

Helen Valdma.

Õpetajatöös lähtun visioonist, et igale õpilasele oleks tagatud turvaline õpikeskkond, kus on võimalik ennast julgelt avada, õppida ennast austama ja üksteisega arvestama, eksida ja õppida oma vigadest ning liikuda tõhusa enese juhtimise poole. Mind on õpetajatöös saatnud kaks põhimõtet - ole ise avatud ja sulle avatakse ka ennast ning  iga päev on uus päev. Eelmise päeva krutskid ja pahandused olen püüdnud kohe lahendada, et saaksime koos õpilasega alustada uut päeva puhtalt lehelt.

Õpin koos õpilastega ja iga päev on midagi uut kogeda või talletada. Mõnikord tuleb julgelt tunnistada oma eksimust ja rääkida olukordadest, kus kõik ei ole läinud lepase reega ning mida sellest on õppida ja endaga kaasa võtta. Usun ja lähtun sellest, et kui õpilasesse uskuda, siis muutuvad ka hoiakud ja suhtumine ümbritsevasse. Püüan arvestada õpilaste vajaduste ja soovidega ning seeläbi arendada ka neis suuremat empaatiavõimet ja usku iseendasse.

Triin Rannamaa, 14. lend:

Triin Rannamaa.

Triin Rannamaa.

Mulle on oluline, et iga mu õpilane tunneks, et teda on märgatud, teda on kuuldud, temaga on arvestatud, olgu siis ainetunnis või vahetunnis, rõõmsamatel või nutusematel hetkedel. Mind huvitab päriselt, kuidas mu õpilastel ja kolleegidel läheb, ja sageli seda neilt ka küsin. Püüan olla kaaslastele hea kuulaja, kui kuulen, et king kuskilt pigistab, siis aitan, nii palju kui oskan ja jaksan, lahendusi leida. 

Soovin, et õpilased tunneksid end minuga koos turvaliselt ning julgeksid eksida. Õpilased kurdavad üsna tihti, et nad ei saa ega oska, julgustan neid proovima ning vigu tegema - ootan, et nad igas tunnis pingutaksid. Rõhutan ikka ja jälle, et see, et nad ei oska, tähendab ainult seda, et veel ei oska. Tunnid püüan ette valmistada nii, et need oleks kõigile jõukohased, parasjagu pingutust nõudvad. Näen vaeva selle nimel, et õpilased õpiksid õppima ja tahaksid õppida.

Alustan iga hommikut, iga tundi puhta lehena ja usun, et kõik on võimalik. Vahel jääb mulje, et oodatud, soovitud muutust ei tule ega tule. Tegelikult tuleb ikka küll, vahel aeglasemalt, vahel kiiremini, aga järjekindlus, mida ma esimese aasta ja septembri jooksul ikka kõvasti endas arendanud olen, viib eesmärgini.

Liina Punamäe, 15. lend:

Liina Punamäe.

Liina Punamäe.

Minu esimesed eduelamused õpetajana ei ole seotud viitele sooritatud kontrolltööde või vaikuses töötavate õpilastega. Mul on siiras rõõm, kui õpilased tahavad jagada minuga naljakat videot kilpkonnast või  juhuslikult koridoris kohtudes oma meisterdust, julgevad suhelda ja küsida abi eesti keeles ning liiguvad klassi taga nurgas asuvast mugavustsoonist rea võrra ette poole.

Tean, et kõige suurem mõju õppimisele on minu uskumustel ja hoiakutel. Hooliva ja lugupidava suhtumisega loon arengut soosiva keskkonna, kus vigade tegemine on lubatud ja koostöine õppimine väärtustatud. Ka mina eksin tihti tunnis ning ei karda seda välja näidata.

Hooliv ja turvaline keskkond aitab kaasa õpilaste negatiivsete uskumuste muutumisele. Kuuldes õpilaselt lauset “Me oleme rumalad ja halvad õpilased”, tean, et pean aitama neil saavutada eduelamusi, et lisaks minu motiveerivatele sõnadele kogeks  nad ka ise, milleks kõigeks nad tegelikult võimelised on.

Õppetegevust planeerides panen rõhku diferentseerimisele ja valikuvõimalustele, et igal õpilasel oleks võimalus juhtida ise enda õppimist ja näha enda arengut. Töölehed koostan mõttega, et õpilane saaks ise valida, milliseid ülesandeid ja millises tempos ta neid teeb. Jätan õpilastele otsustada, kas nad tahavad õppida üksinda, kahekesi või rühmas. Kui aktiivõppemeetodid sisaldavad tekste, koostan need erineva raskusastmega, et need oleks jõukohased, kuid siiski pingutust nõudvad, igale õpilasele.