Õpetaja kollase põrandaga klassiruumist

Ja ongi juba esimene nädal koolis läbi ja see on olnud täis ainult positiivseid emotsioone.Alustada võiks sellest, kui ma astusin esimest korda oma koduklassi. Kohe püüdsid pilku suured aknad, vaatega pargile, ja KOLLANE põrand. See oli nii vahva ja ma kohe tundsin, kuidas seal hakkavad tulema ainult head mõtted. Usun, et see klass ja see kollane põrand on mulle suureks toeks ka kõige raksematel päevadel.Kui siit nüüd päikselisusega edasi minna, siis täna kohtasin ma elavat päikest, kui käisin raamatukogus oma juntsudele õpikuid võtmas. Keila Kooli raamatukoguhoidja on ehtne näide sellest, kuidas inimene on leidnud täpselt sellise töö, mis talle meeldib, sobib ja mida ta teeb suurima rõõmuga. Seda kõike juba 42 aastat.Need väiksed ja suured asjad on ajanud peale suure töövaimu ja kõik on viimaks hakanud saama reaalsuseks. Veidi hirmutav, nagu uued asjad ikka, kuid üldiselt võin öelda, et ma ei mäleta millal ma viimati niimoodi 1. septembrit ootasin ja selle pärast nii elevil olin nagu sellel aastal.Natuke, natuke veel ...