Noored Kooli panustab koos ettevõtjatega uutesse haridusliidritesse

Eile ilmus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teataja sotsiaalse ettevõtluse rubriigis Noored Kooli tegevjuhi Kaire Kroosi arvamuslugu.Iga laps on oluline: Noored Kooli panustab koos ettevõtjatega uutesse haridusliidritesseParim viis Eesti majandust kriisist välja aidata ja meie pikaajalist konkurentsivõimet tõsta on läbi hariduse arendamise. See ei ole ainult riigi mure ja küsimus ei ole ainult rahas. Noored Kooli programm on üks näide sellest, kuidas ettevõtjate initsiatiivil on loodud alus süsteemseks muutuseks Eesti hariduses.Eesti õpilaste suurepärased rahvusvaheliste testide tulemused nagu näiteks PISA, panevad õigustatult uhkust tundma. See on tunnustus viimase 20-30 aasta jooksul koolidesse õpetama läinud õpetajate tehtud tööle. Analüüsides testidel saavutatut lähemalt, peame aga endalt küsima, kas osa heade tulemuste põhjusi ei või peituda ka selles, et mitte kõik õpilased ei jõudnud testi tegema? Siin ei ole mõeldud hilinemist ega põhjuseta puudumist (need näitajad on testijate range kontrolli all), vaid seda, et Eestis langeb igal aastal ligi tuhatkond õpilast koolisüsteemist välja juba põhikooliastmes. On mõtlemapanev, et põhikoolist väljalangevus on Eestis absoluutarvudes 80 korda suurem kui meie tunduvalt suuremas naaberriigis Soomes. Need õpilased koolis ei käi ega osale ka testimises. Ei pea olema selgeltnägija mõistmaks, et suur osa neist ei hakka endale kunagi ise piisavalt elatist teenima, jäädes otseselt sõltuma riigi toetustest.Kõiki väljalangejatega seotud kulutusi on raske kokku arvutada. Euroopa kogemus näitab, et keskharidusega inimene jääb kokkuvõttes eelarve tulupoolele, samas kui põhihariduseta inimene tähendab oma elu jooksul maksumaksjatele 0,5 kuni kahe miljoni euro suurust väljaminekut. On kordades suurem tõenäosus, et põhihariduseta inimene vajab rohkem sotsiaaltoetusi, tal on viletsam tervis, tema jaoks vajame kinnipidamisasutusi ning ta kahjustab era- ja ühiskondlikku omandit.McKinsey & Company ja OECD 2007. aasta rahvusvaheline haridusuuring kinnitab, et kõigist faktoritest, sh kodu toetus ja kooli materiaalne keskkond, mõjutab õpilase õppeedukust ja seeläbi ka hilisemat hakkamasaamist elus kõige enam õpetaja. Sellest, kes on need noored õpetajad, kes asuvad koolidesse tööle lähiaastatel ja milliseid väärtusi nad kannavad, sõltub otseselt Eesti hariduse kvaliteet järgmise 20-30 aasta jooksul. Kui nõukogude ajal jõudis koolidesse läbi suunamiste palju võimekaid inimesi, siis taasiseseisvumisjärgsete aastate ülikoolidesse astuvate noorte eelistustes on õpetajaks õppimine üks vähem populaarsetest valikutest. Samuti on lävend õpetajakoolitusse sisseastumiseks üks madalamaid.Noored Kooli programm, mis loodi Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki algatusel ning Eesti ettevõtete toetusel kolm aastat tagasi, on suutnud näidata, et õpetajaamet võib saada atraktiivseks ning haridusvaldkonda on võimalik kutsuda säravaid noori senisest palju suuremas kontsentratsioonis. Kui alguses tundus Noored Kooli sõsarorganisatsioonide kogemus Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias üsna uskumatu - Harvardi või Oxfordi lõpetaja võistleb võimaluse eest minna kooli õpetajaks – siis täna võib sarnast tendentsi järjest enam täheldada ka Eestis. Kolme aasta jooksul on Noored Kooli programmi keskmine konkurss kaheksa inimest kohale ning käesoleva aasta 1. septembril läks kolmandas lennus koolidesse üle Eesti seitseteist uut võimekat noort, kes muidu suure tõenäosusega ei oleks haridusvaldkonda sattunud. On põhjendatud ootus, et suur osa neist jäävad ka peale kaheaastast programmi hariduse valdkonda ning õpetaja- ja liidrikoolituse läbimine loob eeldused, et nendest sirguvad uue põlvkonna Eesti haridusliidrid.Eesti kui väikeriigi jaoks ei ole jätkusuutlik trend, kus aastas sünnib umbes 14 000-15 000 last ja samal ajal langeb koolisüsteemist välja tuhatkond last. Oluliselt vähem ühiskonna ressursse kuluks maadlusele sotsiaalsete probleemidega, kui me teeksime ühiseid jõupingutusi – selle heaks, et kõigil lastel Eestis oleks võimalik saada hea haridus, mis jätaks neile võimalikult laiad valikuvõimalused realiseerida oma potentsiaali. „Iga laps on oluline” ja “Iga laps suudab“ - need on põhiväärtused, mida Noored Kooli programm peab haridusuuenduste võtmeks ja mis peavad leidma laiemat kõlapinda Eesti ühiskonnas tervikuna.Igaüks meist saab innustada võimekaid noori, et nad julgeksid ja tahaksid võtta vastu väljakutse minna õpetajaks – kasvõi mõneks aastaks oma elust. Noored Kooli programm pakub selleks ühe konkreetse võimaluse. Samuti aitab see, kui hoiate silmad lahti võimaluste osas panustada koolidesse või hariduse valdkonna algatustesse rahaliselt või oskusteabega – olgu üksikisiku või organisatsioonina.Kaire KroosSihtasutus Noored Kooliwww.nooredkooli.eeKutse: uuri, mis koolis toimub!Noored Kooli sihtasutuse ja Vabariigi Presidendi algatus „Tagasi Kooli“ leiab aset 19.-23. oktoobrini. See on võimalus anda üks koolitund ja saada otsene kogemus tänasest koolielust.Lisainfo: www.tagasikooli.ee