Njah...

Õpetajaks olemise juures on minu jaoks üks huvitav nähtus see, kuidas ma tajun tervislikel põhjustel koolist eemalviibimist mingi kummalise moraalse vääratusena :)  Õpetaja ei tohi olla haige veerandi keskel!Kolleegide ja õpilaste suhtumises asi ei ole, sest nemad on alati väga mõistvad ja toetavad (või lausa entusiastlikud: "Õpetaja, miks teie kunagi haigeks ei jää? Teisel rühmal jääb täna tund ära! Jääge ka vahepeal koju!"). Pigem on ikka tegemist enda kiiksuga ja sellega, et tekib kontrolli kaotamise tunne: muidu ma ju kogu aeg tean kuidas minu tunnid mööduvad ja nüüd ühtäkki olen neist eemal!Natuke helgema poole pealt, minu selle aasta lemmiknali:Kordasime 10 klassiga ajavormide kasutamist.Mina: "Nii, mäletate, kestvat olevikku kasutasime siis kui kõnelesime parajasti käimasolevatest tegevustest. Näiteks: right now I am standing, you are sitting. I am talking, you are listening. Aga millal me kasutasime lihtolevikku?"Õpilane: " Veerandi alguses!"