Minu esimene veerand koolis!
Õpetan Vaida Põhikoolis bioloogiat, geograafiat ja loodusõpetust 7,8,9 klassidele. Just sai läbi minu esimene veerand. Kokkuvõtvalt võin öelda, et tunne on hea.Mäletan kuidas esimesel päeval õpilaste ette astudes pidasin suure kõne maha, kõik kuulasid mind ja valitses rahu, nüüdseks on asjalood muutunud. Rahu klassiruumis enam ei ole :), sõda kah mitte. Võiksin isegi öelda, et iga nädalaga on suhted läinud paremuse poole. II veerandisse astudes ma kõnet enam ei pea, sest õpilased on tuttavad ja hinges valitseb rahu. Olen kooliperre sisse elanud.Tunnen, et mul on vedanud. Minu kool on väike ja armas, klassiruum on võibolla natuke liiga väike, kuid endiselt armas. Koolis töötavad toredad õpetajad ja õpilased on särasilmsed ning rõõmsad. Suurim takistus olemaks väga hea õpetaja on minu enda teadmised ja oskused andmaks ainet hästi. Tean, et esimesel aastal on seda palju nõutud, sest kuigi kõik teemad on tuttavad ja arusaadavad ei ole veel selge, kuidas kõike metoodiliselt edastada.Kui tahad olla hea õpetaja, peab olema tahet õpilastega töötada, kui tahad olla hea loodusainete õpetaja, pead olema ka mõttes looduse poole kaldu :). Usun, et hea loodusainete õpetaja õhkab endast loodusteadmisi ja äratab oma olemusega õpilastes huvi ning tahet silmaringi laiendada. Mina, olles olnud pikka aega õuesõppe õpetaja, viisin oma õpilased samuti lõpuks metsa. I veerandil õppisime 9 klassiga Eesti geoloogilist ehitust ja pinnavorme. Kohas, kuhu nad viisin, oli olemas ilus vallseljak ehk oos. Oos oli paarikümne meetri kõrgune ja kohati üsna kitsas. Olles lastega roninud selle peale, vehkisin kätega nagu lennukistjuardess ja seletasin liustiku asetusest, jääjõe voolamisest, setete kandumisest jne. Kohati kindlasti üsna naljakas, kuid saades pärast lõkke ääres tagasisidet tundus, et toimis. Üks asi on bioloogiat ja geograafiat õpetada klassis aga hoopis teine asi on näidata, kuidas asjad tegelikult looduses on. Kogemuste täienedes minu õuesõppe osakaal kindlasti suureneb. Teiseks oluliseks asjaks loodusainete andmise juures pean rakenduslikku õpet. Mõned näited, mida tegime I veerand:
- 7 klassiga uputasime raudkangi, et õppida sukeldumismeetodit. Hiljem kasutasime sama tehnikat, et määrata/kontrollida kangi tihedust. Massi mõõtmiseks küsisime kooliköögist kaalu. Nüüd osteti klassi ka päris oma kaal.
- Uurisime nii 7-ndike kui ka 8-ndikega sibula ja banaani rakke.
- 9-ndikega mõõtsime pulssi, tahtsin mõõta ka vererõhku aga aparaat oli katki. Leian võimaluse seda mõõta järgmine veerand
- Matk oosile, kus sain sisse tuua väga palju veerandi jooksul õpitut, ka isegi 9 klassi bioloogiast (inimese õpetus).
: