Minu algus
Ma olen nüüdseks õpilaste tegevusi juhtinud juba kaks nädalat - täpsemalt 42 koolitundi. Tunne on hea - teen õiget asja. Lisaks jutule on selle postituse lõpus ka mõned pildid, et saaksite parema ettekujutuse minu algusest.Minu inimestest. Kõigepealt mu lennukaaslased! Noored Kooli on mulle väga head lennukaaslased valinud, kellega koos oleme arenenud ja õppinud, et oma alguseks valmis olla. Nii inspireerivad ja meeldivad inimesed. Lauraga käisime augusti viimasel päeval Helenil Kosel külas. Tegime üllatusvisiidi ja see oli nii värskendav ja lõbus meie kõigi jaoks. Edasi inimestest mu koolis. Esimene neist on Kärt (3. lend), kes 22. septembrini minuga koos õpetaja on. Koos me tegelikult ei õpeta loomulikult. Kärt istub minu tundides ja vaatab. Mul on sellega vedanud, et saan temalt kohest tagasisidet ja soovitusi. Samuti palju materjale ja näpunäiteid. Neljapäeval vaatas üks 11. klassi poiss tunni ajal pingsalt mind ja siis Kärti. Ja vastupidi ka. Kuna ta istub esimeses reas, siis küsisin, et kas ta tahab midagi küsida või öelda. Selle peale ütles õpilane, et mina ja Kärt pidavat ühte nägu olema. Me muidugi naersime ja ütlesime, et ju me siis oleme matemaatika nägu. Teine minu inimene koolis on mu lennukaaslane Jüri. Jüri klass asub täpselt korrus allpool. Korra päevas ikka trehvame kooli peal kokku või siis helistame. Kontrollime, kas teine on ikka elus ja kas vajalikud asjatoimetused on tehtud. Hoiame üksteisel silma peal.Minu õpilastest. Tutvusin osade oma õpilastega juba augustis, kui nad oma suvetöösid mulle vastasid. Olin ka neid juba varem näinud, kui kevadel paar päeva Kärdiga koolis kaasas olin. Mul on 2 kümnendat, 1 üheteistkümnes ja 3 kaheteistkümnendat klassi. Kohe on näha, kas õpilastel on olnud Noored Kooli õpetaja enne või mitte. 11. ja 12. klassi õpilased suhtusid mu esimesel tunnil tehtud grupitöösse hästi ja tegid kõike kaasa. Segaduses näod oli 10. klassi õpilastel: matemaatika tund ju, mis grupitöö? mis kokkulepped? tagajärjed? kellele? Sellest hoolimata olid nad avatud ja võtsid mind ja mu ideid kenasti vastu. Üks klass on mul natuke mässumeelsem ja nõuab igale korralduslikule kokkuleppele seletust, vaidleb vastu ja jaurab. Aga nad meeldivad mulle. Nendega ei tea kunagi ette, milliseks tund kujuneb. Linnas on ka tore õpilasi teretada, rõõmsaks läheb olemine kohe!Minu klassist. Esimest korda avasin ise oma klassi ukse teisipäeval 23. augustil. See asub neljandal korrusel, klass 403. Viisin sinna kohe kõige tähtsama õpetaja taime üldse - kaktuse. Klassis korraldasin ka veidike pinke ümber ning lasin riiuli juurde tuua ja kella tagumisse seina riputada. Ja kui ma juba töömehega jutu peale sain, lasin oma ilusate matemaatika joonlaudade tarvis seinale konksud ka teha! Seinale kleepisin Noored Kooli väärtuste plakati ja tutvustasin seda õpilastele ka. Ja nii ilus on vaadata, kuidas mu boonussüsteemi kujundid värviliste kleepsudega täituvad!Minu 1. september. See oli ilus. Eriti ilus on vaadata, kuidas keelekümblusklassi õpilased oma esimese eestikeelse õpiku kätte said. Saime Jüriga püsti ka tõusta terve kooli ees ja oma nägusid näidata. Hiljem tegime õpetaja pilte minu klassis, samal ajal lahendas veel viimane suvetööl olnud õpilane esimeses pingis ülesandeid. Hiljem tuli üks sõbranna mulle ka veel 1. septembri puhul lilli tooma. Paar päeva tagasi käis üks teine sõbranna ka külas. Kandis e-kooli kontrolltööde hindeid sisse. Mulle meeldib, kui mul külalised käivad.Päevad on pikad - iga päev olen viimane õpetaja, kes oma võtme õpetajate tuppa ära viib ja oma jaki garderoobis selga tõmbab. Neljapäeviti tunnen, kuidas olen energiast tühi ja endast kõik andnud. Siis hakkan jälle energiat kokku koguma, et uueks nädalaks valmis olla.Ometi on iga päev erinev ja põnev. Astud klassi ette ja sa tegelikult ei tea, kuidas õpilased selle tunni teema vastu võtavad ja milliseid küsimusi esitama hakkavad. Annad endast kõik, et neile tund meelde jääks. "Aa.. nii lihtne ongi või?", "Rohkem ei pea edasi midagi tegema, et see ongi vastus või?" Sellised küsimused paitavad kõrvu. Ja nüüd hakkan esmaspäeva ootama, et saaksin jälle klassi ette minna ja oma õpilastega suhelda. Iga päev tunnen, kuidas ma õpin ja arenen. See on hea tunne.
SilviaTallinna Kunstigümnaasiumi matemaatikaõpetaja