Mesi peitub igas õies ehk tagasivaade õpetajate päevale

05.10Hommikul küsin 9. klassi õpilaste käest, et kas nad juba teavad, mida nad ainetundides täpselt õpetama hakkavad? „Jaaa“ kõlab ühtse vastusena. Muigan. Algavad 9. klassi tunnid. Kuulen koridoris mingit müra. Kaks üheksanda klassi õpilast talutavad minu klassi rüblikut mööda koridori klassi poole tagasi. Ju oli viimane keset tundi otsustanud, et klassiväline tegevus on huvitavam. Sõna otseses mõttes. Mind märgates tuleb üks poistest murega minu juurde: „Õpetaja, nad ei ütle meile kui kaugel nad õpikus on!“. Nii palju siis ettevalmistusest. Suunurki tõstab tõdemus, et poistel on ülikonnad seljas nagu minul tavaliselt.Kolmanda tunni ajal istutati õpsid aulasse kus õpilasaktiivi ansambel kandis ette Georgi (9.kl) laulu õpetajatest. Samal ajal anti õpetajatele kätte väikesed klaaspurgid kuhu õpilasaktiiv oli kogunud kõikidelt õpilastelt positiivseid ja julgustavaid tähelepanekuid õpetajate kohta. Ehk siis käidi õpilastelt mett korjamas. Vahetult pärast kontserdi võis õpetajate toas näha südantlõhestavat vaatepilti. Naerulsui fotograaf jäädvustas tol päeval väga palju pilte õpetajatest meepottide kallal. Minu puhul märgiti ära rõõmsameelsust, seda, et ma saan ise aru mida ma õpetan, seda, et mulle läheb korda mis mu õpilastest saab ning vähesel määral ka seda, et ma suudan normaalselt õpetada. Nalja tegid kommentaarid a'la: "õpetaja on nummi" ja "õpetaja on lahe sest ta on õpihimuline".Päeva suursündmuseks kujunes õpilaste ja õpetajate vaheline jalgpallilahing. 2008, kui õpilased läksid õpse mütsiga lööma, lõppes mäng 4:1 õpetajate kasuks kusjuures õpetajad olid kostümeeritud. See läks õpilastele nii hinge, et tänavuseks matsiks olid nad väga hästi ette valmistunud. Räägiti isegi spetsiaalsetest Orkuti kommuunidest ja lahinguplaanidest. Tänavu, hoolimata õpilaste võimsast kaasaelamisest, suutsid õpetajad siiski 2:1 oma tiitlit kaitsta. Elagu õpetajad!