Kuidas mitte rääkida vene keeles ehk kaasav materjaliloome

Võib juhtuda, et sa satud elama Narva. Ilmselt töötad sa siis vene koolis. On võimalik, et su õpilastel ei ole põhikoolis  ühtegi eestikeelset ainet. Võib minna ka teisiti, võid sattuda õpetama keelekümblusklasse. Ent kui läheb nii, nagu minuga siiani on läinud, siis õpilased väljaspool sinu tundi eesti keelt väga tihti ei kuule. Su ees on keeruline ülesanne – kuidas õpetada eesti keeles lapsi ja noori, kes keelest pea üldse aru ei saa? Mõnikord läheb õnneks – lapsed on avatud, sa püsid pea 100% eesti keele juures, distsipliin on paigas ja õppimine toimub. Tihemini toob su eestikeelsus kaasa kerge katastroofi. Aga sa püüad edasi. Iga päev püüad edasi.

Kui elus on väga palju õnne, siis antakse sulle õpetada 1. ja 2. klass. See on parim asi, mis juhtuda saab. Need väikesed Varvaarad ja Mišad on väga motiveeritud. Ja mis kõige tähtsam – neil ei ole probleemi sellega, et õpetaja räägib eesti keeles. Mõnikord nad küll küsivad koridoris: „Õpetaja, aga miks te meiega eesti keeles räägite? Kas te olete Eestis sündinud?” Sa ei saa neile vastata, et ka nemad on, sest siis peaksid rääkima vene keeles. Lepid praegu kerge noogutusega ja lastel on kõik selge. „Takda panjatno,” ütleb Artjom. Ta on oma küsimusele vastuse saanud.

Sinul veel kõigile küsimustele vastust ei ole. Vaatad neid armsaid ja motiveeritud lapsi ja ei saa aru, kuidas on võimalik, et neil on eesti keele tund ainult kaks korda nädalas. Just selles vanuses, mil nad nii väga tahavad õppida ja mil nad nii kiirelt õpiksid. Selles vanuses, mil neile teeb õppimine veel rõõmu, mil me õpime mängides... Miks, miks, miks? Kui kaua veel nii? Veel paarkümmend aastat?

Ent seda probleemi sina praegu lahendada ei saa. Sina pead mõtlema, mis meetodeid ja vahendeid tuua oma klassiruumi praegu, selles süsteemis, selles koolis, nende lastega. Mida teha, et klassiruum saaks püsida eestikeelne? Isegi siis, kui teie eestikeelne koosolemisaeg on nii napp. Eriti siis.

Su lemmikmeetodiks saab karjumismeetod. Teises klassis käib see läbi liigutuste. Õpite pidevalt uusi lauseid. Igal lausel on oma liigutus, mida kõik lapsed tunnevad. Tunni alguses näitad sina või mõni Dimadest liigutusi ning teised karjuvad üksteise võidu eesti keeles, millega tegu. Sa näitad näiteks nähtamatut pinalit ja lapsed hüüavad: „Pinaaaaalis on kustukumm ja teritaja.” Keegi lisab rõõmsalt: „Ja pliiats!” Üks poiss pahandab pea iga kord: „PINALIS, njet pinaaaalis.” Sinu süda sulab.

Esimeses klassis kasutad liigutuskarjumismeetodit vähem. Seal kasutate rohkem pilte. Iga sõna kohta, mida õpite, peab olema pilt. See kõik kokku on .... üsna palju pilte. Täpsemalt – enam kui 200 pilti teise veerandi jaoks. Kust saada kõik need pildid? Kohe räägin! Pane tähele ja tee järgi!

ÕPETUS:

1. GOOGELDA, KOPEERI, PRINDI – Hakka ükshaaval googeldama pilte iga sõna kohta, mida järgmistel nädalatel õpetada kavatsed. Lisa otsitavale sõnale „clipart black white”, nii leiad mustvalged pildid (näiteks „happy clipart black white”).

Nüüd võid küsida (nagu kõik küsivad): „Aga miks sa ei prindi kohe välja värvilisi pilte?” Aga.. aga... ühtne stiil? Värvimise lõbu? Kus üldse värviliselt ja odavalt printida saaks? Ja kuidas siis sõpru kaasata (sõprade kaasamisest räägime hiljem)?

2. TEE VAJADUSEL KÕIK PIIRJOONED TUMEDAMAKS JA VÄRVI PILDID – Sa kavatsed neid pilte kasutada veel aastaid. Loo kvaliteeti.

3. ESIMENE KRIIS – Sa oled ära värvinud 30 pilti. Kuigi su korterikaaslased on sind mitme tunni jooksul aidanud, on kogu protsess aega võtnud ikkagi terve päeva. 170 pilti on värvimata. Teise klassi pilte pole sa isegi veel kopeerinud. Ka teise klassi õpilastega tahad sa teisel veerandil kasutada lisaks liigutuskarjumismeetodile ka piltkarjumismeetodit. Värvimine on alles üks esimesi etappe. Sellise tempoga kaugele ei jõua. Mida teha? Alla anda ja rääkida lastega vene keeles?

4. KAASAMINE – On vaja koondada jõud. Sulle meenub, et sul on sõpru (Noored Kooli intensiivsuse ja idas elamise ajal mõnikord ununeb). Hakkad intensiivselt sõpradega kohtuma. Igale kohtumisele võtad kaasa värvimata pildid ja pinaali (ka sina õpid lastelt). Kõik sõbrad värvivad. Kõigile meeldib. Mõni on vaimustuses - palub postiga ka kursusekaaslastele pilte saata, sest neil olevat suur stress. Peagi on 200 pilti värvitud. Märkad end sõpradele telefoni ütlemas lauseid: „Ma täna õhtul sulle külla tulla ei saa, meil poleks midagi värvida. Kõik pildid said valmis. Kopeerin uued ja homme tulen.”

5. LÕIKAMINE, KLEEPIMINE – Lõikad kõik pildid välja ja kleebid need värvilisele paberile. Kleepimine on tüütu. Võib-olla keegi aitaks?

6. LAMINEERIMINE – Sinu lemmiketapp. Maailm muutus, kui ostsid endale lamineerimismasina (20 eurot, www.1A.ee). Elu sai uue tähenduse. Miks keegi Noored Kooli koolitusel kunagi rääkinud pole, kui geniaalne on lamineerimismasin? Puhas rõõm. Kogu see etapp on tõeline nauding. Vaatad heldinult, kuidas pildid üksteise järel lamineeritult masinast välja tulevad ja muutuvad vastupidavaks, immuunseks rasvaste näppude ja aja suhtes.

7. IMETLE – Laota kõik pildid köögipõrandale ja imetle. Siis lõika veel viimast korda pildid välja.

8. SORTEERI – Sorteeri pildid (oma lemmik)õpiku teemade järgi.

9. HOIUSTA – Osta väike kohvrike või midagi sarnast. Kaunista see ja aseta aknalauale, et alati kiirelt õiged pildid üles leiaksid.

10. RÄÄGI EESTI KEELES – Nüüd võid rahus eesti keeles rääkida. Vene keele asemel aitavad teil üksteist mõista pildid. Aga kuidas küll pildiga väljendada, et ka nemad on Eestis sündinud?