Kui sa soovid iga päev ameerika mägedel sõita – tule programmi Noored Kooli!

Teisipäeva hommik 7.32. Avad klassiukse. Tunne on enesekindel. Plaan tundub tänaseks olemas olevat. Esimene tund - ei lähe üldse nii nagu plaanitud, sest 20st lapsest on koolis vaid 6, teed klassi ees seistes natuke rumalat nägu ja kalkuleerid uue plaani. Sisimas õnneks tead, et järgmine tund tuleb väga hea, kuna oled sinna külalisesineja kutsunud ning usud, et too saab 22 viiendikuga imeliselt hakkama. Siis loed aga õppealajuhataja e-maili selle kohta, kas külalisesinejal oleks võimalik ka 9.klass end kuulama võtta. Reorganiseerud. Vahetunni ajal jookseb sinu juurde punt lapsi, kes ei saa täpselt aru rühmatöö kodustest ülesannetest, seletad uuesti. Seletamise alla läks 15 minutit. Täna sööma ei jõudnud. Ei ole hullu. Järgmisel hetkel meenub, et pidid täna korrapidajaõpetaja olema. Kiirelt trepist üles. Jooksed oma vastutusalla ning mõtled, et õnneks on järgmine tund on rahulik (just rahulik, mitte lihtne). Tunnis ajab üks õpilane veepudeli ümber nii, et pool klassi uputab. Likvideerid kaose. Ise teed endale pai, et suutsid meeletult rahulik olla. Viskad korraks pilgu kellale. Juba 10.46, kolm tundi on läinud lennates. Hakkad korrapidajaõpetaja ameti poole jooksma, teel takistab sind üks üheksandik ja palub abi kirjandi sissejuhatuse vormistamisel. Ütled, et sul on kiire ja teatad konsultatsiooniaja. Ise peas mõtled, et ta ei tule kunagi sinna ning peaksid teda kohe aitama. Kiire prioriteetide hindamine ning aitad sissejuhatuse loogiliseks teha. Trepist üles. Kõrvalkoridorist ründab sind kolleeg, kes ütleb, et sinu klassi õpilased läksid täna kunstiõpetuse tunnis kaklema. Lubad olukorda uurida. Jõuad korrapidajaks, 20st minutist on 14 juba kulunud. Kiire tööots, mõtled. Järgmine tund on rahulik, unistad. Jõuad klassiukseni, et avada see järgmisele klassile, sind ootavad 2 pisarates viiendikku. „Tulge, räägime!“, ütled ja paned klassi selleks ajaks eelmist peatükki kordama. Neljas tund möödub ilma tõrgedeta. Kõik on hästi. Vahetunnis veel natuke korrapidamist, kontrolltööde printimist. „Laelamp ei põle, 156ndas“, tormad majandusasjade eest vastutaja kabinetti. Viies tund, oled juba väsinud. Väljas paistab päike ning lapsed on eriti ärevad. Mängid kiirelt iseseisva töö plaani ümber ning teed rühmatöö. Endal kergem, las siis jutustavad teemakohaselt. Täna oli lühike päev. Viis tundi. Lõpetad tunni. Enamus tormab välja ja soovib head nägemist. Pakid vajalikud asjad kotti, et õhtul saaks homseks end ette valmistada. Lähed kapi juurde, otsid jope ja hakkad saapaid jalga tõmbama. Ise mõtled: „Oeh!“ Üks laps pistab pea ukse vahelt sisse: „Õpetaja, mul on sulle üks küsimus.“ Laps küsib: „Kas sa tulid siia kooli ainult tööd tegema või rõõmu tooma?“ Oled kohkunud. Laps jätkab: „Ma loodan, et rõõmu tooma, sa oled kõige rõõmsam õpetaja siin koolis!“ Jõuad koju. Palavik 37,6.

Kogu päev möödubki ühes lõigus, ilma enteriteta. Minu meelest on see äge!

Reelika Turi, 8.lend