Kui jätaks õpilastele joonlauaga vastu näppe löömata?

Kristjan Lukk, Noored Kooli 9. lennu osaleja ja Arte gümnaasiumi õpetajaEPL, 26.oktoober 2015 Õpetajatel on nii laste koolirõõmu kui ka turvalisuse tagamiseks piisavalt võimalusi.Viimaste aastate jooksul on palju räägitud Eesti õpilaste PISA testide headest tulemustest, kuid selle kõrvale on alati kõlanud üks „aga”. Eksperdid soovitavad Singapuri tasemel teadmiste tagaajamise asemel keskenduda hoopis koolirõõmu taseme saavutamisele. Eesti on uuringutes harilikult jäänud laste väikseima koolirõõmuga riikide sekka.Laste koolirõõmu praegust taset saab hinnata just täna, kui nad nädalaselt vaheajalt kooli naasevad, kuid oma esimese kooliveerandi jooksul olen ma vähemotiveeritud nägusid näinud küll. Sellel on mitu põhjust. Eestis alles toimub aktiivsematele õppemeetoditele üleminek, kuid minu arvates mängib suurt rolli ka kooliturvalisus.Kooliturvalisus tähendab turvalisust kõiges. Positiivsed elamused iga õpilase koolipäevas võivad tema õpimotivatsiooni tõsta. Aga see pole võluvits.Haridusministeerium kavatseb anda õpetajatele õiguse puistata õpilaste kotte.Hämmastusin, kui lugesin, et haridusministeerium kavatseb anda õpetajatele õiguse puistata õpilaste kotte. Nõustun õpetaja Indrek Lillemäe arvamusega, kes Tartu ülikooli ajakirjas sõnas, et eesmärgiks ei ole ju elada maailmas, kus õpetaja võib õpilasele joonlauaga vastu sõrmi lüüa.Kooliturvalisuse üks suuremaid probleeme on koolikiusamine. Uuringute kohaselt on Eestis kiusatud iga viiendat kooliõpilast ja ligi neljandik õpilasi on kiusamise tõttu kannatanud aastaid.Oma kooliaja jooksul olin nii kiusatava kui ka kiusaja rollis. Vaimselt allasurutuna läksin vahel kaasa ka teiste kiusamisega, et saada tunda üleolekutunnet. Eriti kerge oli see tekkima siis, kui kiusatavaks oli mõni varasem kiusaja.Vahel polegi kiusamisel mingit otsest põhjust. Olin paar nädalat tagasi tundi andes seljaga õpilaste poole. Kõlas kõva mütsatus, nagu oleks keegi tooliga ümber kukkunud. Nii oligi juhtunud. Selgus, et üks õpilane oli teise pikali lükanud. Ise põhjendas ta oma tegu liiga ülemeelikuks minemisega.Kiusamine pole alati füüsiline. Tänapäeval on vaimne vägivald sageli kolinud internetti.Kunagi kiusamises mõlemat rolli mänginuna kehtestasin õpetajaks tööle minnes koolikiusamise vastu nulltolerantsi. Seega olen koridorides ringi jalutades ikka pidanud lahendama kättpidi kokku läinud õpilaste juhtumeid. Olenemata levinud väidetest, et õpilasi puutuda ei või, olen märganud, et küünarnuki või õla puudutamine aitab neid rahustada. Kahe õpilase kakluse puhul on õpetajal õigus vahele astuda.Kiusamine pole alati füüsiline. Palju räägitakse vaimsest kiusamisest, tänapäeval on vaimne vägivald sageli kolinud internetti.Viljandis juhtunu taustal on tehtud muudatusi tegevuskavadesse. Aktiivselt tegutseb Kiusamisvaba Kooli programm. Loodetavasti toovad meetmed kaasa üldise kooliturvalisuse ja laste koolirõõmu kasvu-----------------------------------------Õpetaja elu„Õpetaja elu” on Eesti Päevalehe rubriik, kus Noored Kooli programmi kaudu ajakirjanikuametist õpetajana tööle asunud Kristjan Lukk kirjeldab enda rõõme, muresid ja kogemusi otse klassiruumist tahvli eest.