Kooli külgetõmbejõud toob vilistlased külalisõpetajaks

Lauri Kehra Gümnaasiumis külalistundi läbi viimas. Foto: Reesi Kuslap

Viktoria Tallinna Pae Gümnaasiumis tundi andmas. Foto: Aleksandra Dergatšova

Triin e-külalistundi andmas. Foto: Tagasi Kooli

Jaak lasteaias alpinismivarustust näitamas.

59% Noored Kooli vilistlastest töötab koolis ja 76% hariduses. Ent ka need vilistlased, kes töötavad teistes valdkondades, käivad aeg-ajalt külalistunde andmas või õpetajaid asendamas.

Jaak Vaabel, 5. lennu vilistlane, Bigbanki tootejuht ja hobialpinist:

Käisin eelmisel nädalal lasteaias alpinismivarustust näitamas ja ühe sõlme õpetasin ka. Lastel oli lahe. Nad said kirkat ja purakaid kindaid ja saapaid proovida. Rääkisime, mida alpinistid Lotte lõunamaa reisil tegelikult kaasas pidid kandma. Sõlmed on lastele keerulised, isegi kõige-kõige lihtsam. Eriti kui veel vasakul ja paremal käel vahet ei tee. Või kui keegi hommikurivis nutma hakkab. Et sõlmed päriselt selgeks saada, tuleks neid iga nädal õpetamas käia. Aga ega see ei olnudki eesmärk. Endal oli huvitav.

Sandra Fomotškin, 2. lennu vilistlane, Noored Kooli kommunikatsiooni- ja partnerlussuhete juht:

Olin hiljuti asendusõpetajate algatuse vahendusel ühe päeva eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Andsin gümnaasiumiõpilastele järjest viis tundi ja päeva lõpuks olin täiesti väsinud. Samas oli mõnus jälle klassi ees olla. Muuhulgas õppisin näiteks, kuidas Kivirähka käänatakse ja kes on nepman.Iga kord kui külalisõpetajana koolis käin (teen seda vähemalt kord aastas), tunnen sellist natuke magus-valusat igatsust “päris” õpetajarolli järele. Külalistundide andmine on alati hästi tore, aga minu meelest ei võimalda see kogeda peamist ja nauditaivamat osa õpetajatööst – õpilaste kui isiksuste tundmaõppimist, nende püüdluste ja unistuste toetamist ning arengu nägemist. Eks ma käin ikka edaspidi ka, kui kutsutakse või kui enam muidu vastu ei pea. Ja tulevikus, kui on õige aeg, lähen päriselt kooli tagasi. Vana arm ei roosteta ja hunt vaatab ikka metsa poole, teadis juba vanarahvas ütelda.

Triin Toomesaar, 6. lennu vilistlane, Kiusamisvaba Kooli juht:

Käin umbes kord veerandis erinevates koolides külalistunde andmas või aula-esinemisi tegemas. Enamasti lähen seepärast, et lihtsalt kutsutakse, aga samas ma ka pean tundma, et mul on vastaval teemal midagi öelda. Kõige rohkem tahetakse, et teeksin külalistunde kiusamisega seotult, ent siin on meie sihtasutusel põhimõte, et esineme eelkõige täiskasvanutele, kuna nemad on need, kes peavad jääma oma kooli seda muutust looma ja hoidma. Nii et lastele eelistan külalistunde anda hoopis teistel teemadel. Ükskord näiteks tegin põhikooli lastele tunni setu kultuurist. Alustasin tavalistes riietes, ent tunni jooksul panin jupi kaupa selga setu rõivad, nii et kui lõpetasin, olin üleni rahvarõivastes.Viimane tund oli omamoodi ja eriline – andsin nimelt Tagasi Kooli e-külalistunni kiusule vastuseismise teemal, kus osales korraga 3700 õpilast üle Eesti. See oli tuhat korda suurem publik kui olen harjunud ja vastutustunne ning ka aukartustunne olid sedavõrd suuremad. Kuna otseülekande ajal õpilaste vahetuid reaktsioone ei näinud, oli kohati veider omaette rääkida. Aga kui minuga toimetanud kaamera-, heli- ja muidumeeskond mu jutu peale naerma hakkasid, sain aru, et keegi võtab mu juttu ikka vastu ka. Kokkuvõttes oli see väga põnev kogemus, mida kindlasti veel prooviks.Kui ma ise ei oleks õpetajana töötanud, siis pelgaks külalisõpetamist kindlasti rohkem. Ja usun, et ka tunni kvaliteet oleks kehvem. Tänu Noored Kooli kogemusele tunnen end aga enesekindlamalt ja haaran enamasti võimalustest kinni, kui neid pakutakse.Triinu e-külalistundi 1.-3. klassile saab vaadata siit ja 4.-6. klassile siit.

Lauri Tankler, 2. lennu vilistlane, Eesti Päevalehe ajakirjanik:

Käisin külas Kehra Gümnaasiumis NK vilistlase Reesi Kuslapi õpilastel ja andsin kaks tundi. Tegin lugu sellest, mida noored e-valimistest ja e-teenustest arvavad. Esialgu oli plaan, et teen õpilastega fookusgrupi, aga sain oma õpetajakogemusele tuginedes aru, et 9. ja 10. klass vajavad ka häälestust ja õppimiskohta, et nad oleksid valmis minuga kaasa mõtlema ja töötama. Seega tegin tunnid.Õpetajana sain hakkama ja oli päris lõbus. Õpilased olid toredad, hea meelega tegid kõike kaasa, rääkisid ja naersid ja olid lahedad. Väga sellist tunnet ei tekkinud, et tahaks nüüd nädalate või kuude või semestrite kaupa nende õppimist eesmärgistada ja arengut kaardistada. Üks tund on okei. Kõik muu nõuab tohutut süsteemi, mis kunagi sai valmis treitud, aga uute gruppide puhul tuleks uuesti juurutama hakata.Artiklit, mis külalistunni tulemusel sündis, saab lugeda siit.

Viktoria Rudenko, 6. lennu vilistlane, MTÜ Mondo projektijuht:

Käin MTÜ Mondo projektide raames novembris-detsembris üle Eesti töötube ja tunde läbi viimas, viimati näiteks Tallinna Tehnikagümnaasiumis, Keeni Põhikoolis ja Pae Gümnaasiumis. Annan kultuuritunde Ghanast ja Myanmarist, samuti ringmajandusest, tarbimisest, vaesusest ning inimõigustest.Tavaliselt on see väga põnev kogemus, mis eristub koolis õpetamisest. See on rohkem nagu laval esinemine, sest publiku jaoks oled uus inimene. Iga kord on erinev, aga kokkuvõttes võib öelda, et külalistunnid on positiivne kogemus kõikidele osapooltele. Õpetajana olin ainult enda koolis ja lihtne oli teha järeldusi terve Eesti haridusmaastiku kohta, baseerudes vaid enda kogemusele. Kui nüüd mööda Eestimaad reisin, siis näen, kui erinevaid koole meil on ja et üldistada tegelikult ei tohi. Mõned asjad on aga ikkagi väga sarnased, mis teeb õpetajast heas mõttes universaalse sõduri.

Külalistunnid on kõige "mugavam" viis, millega muuta õpilaste haridustee põnevamaks ja mitmekesisemaks - uued inimesed ja teemad tulevad ise kohale, selle asemel et terve klass kuskile väljaspoole reisib. See annab võimaluse ühe päeva raames ka mitme külalisega kohtuda. Teiseks soovin endise õpetajana oma kolleege toetada, sest tean, kui suur töö on päevast päeva oma tunnis särtsu ja välku tekitada. Kui tuleb inimene väljastpoolt kooli, kes kordab õpetaja sõnu ja ütleb veel oma sõnadega midagi juurde, siis kinnistuvad teadmised paremini ja järgmisel korral kuulavad ehk õpilased oma õpetajat paremini ja on ka ise aktiivsemad uute ideede genereerimisel.Kogemusi, teadmisi ja uusi ideid juurde saan ka mina ise: õpin kodumaad, koole, noori ja erinevaid teemasid paremini tundma.

Tänu MTÜ Mondo materjalidele tean nüüd nii palju maailmaharidusest ja globaalsetest probleemidest! Innustan kõiki vastu võtma sellist kutset, kui elu seda teile pakub. Olen ise kutsunud inimesi kooli tundi andma ja paljud kardavad, et nende elulugu pole noortele huvitav. Uskuge mind, on! Mida rohkem erinevaid täiskasvanuid lapsed enda ees koolis näevad, seda julgemad, aktiivsemad ja laiema silmaringiga noored meil Eestis kasvavad. Tulge kooli külla!

Pilt Sandra tunnist