Kas õpetaja on liider?

Ma olen veendunud, et paljud inimesed, kellele esitatakse küsimuse õpetaja ja liidri omavahelise seose kohta, võivad anda väga konkreetse vastuse. Mõned ütlevad jah, õpetaja on liider, teised ütlevad ei, õpetaja ei tähenda paratamatult liidriks olemist ning kolmandad leiavad hoopis muid variante, kuidas vastata sellele küsimusele. Kindlasti väärib see küsimus diskuteerimist ning erinevad seisukohad võivad olla vägagi erinevalt argumenteeritud. Minu jaoks sai see küsimus ka üsna oluliseks, kui otsustasin kandideerida projekti NooredKooli ning eriti siis, kui asusin tööle õpetajana. Hiljem tekkis veel üks küsimus, kas paratamatult peab iga õpetaja olema liider?  Need kaks küsimust on minu, kui noore õpetaja jaoks olulised küsimused. Oma kahe veerandi töökogemuse põhjal ei saa ma väita, et liidiromadused on kõikide õpetajate lahutamatu vilumus. Samas paljud õpetajad mõistavad liidriks olemise all üpris erinevaid tähendusi. Kellegi jaoks võib olla liider karismaatiline juht, kes suudab kergesti mõjutada teiste käitumist. Kellegi jaoks võib olla liider see, kes oskab organiseerida inimestega koostööd. Kellegi jaoks võib olla liidriks olemine võime saavutada teiste tähelepanu ning oskus olla tähelepanu keskpunktis sõltumata ajast ja seltskonnast. Olukord, kui ühest mõistest saadakse väga erinevalt aru, ei tohi olla kellegi jaoks üllatus. Minu jaoks liider on isik, kellel on võime ja oskus juhtida gruppiprotsesse, keda kuulatakse ning kelle poole pöördutatakse nõuande saamiseks.  Pöördudes nüüd tagasi sellele, kas kõik õpetajad tunnevad ennast liidritena, siis julgen väita, et mitte. Mina olen just nende seas, kes olles õpetaja, ei tunne endas liidriomadusi. Ma ei saa öelda, et minu poole ei pöörduta või mind ei kuulata, küsimus on pigem tunnetamises ning põhjustes, miks mind kuulatakse või miks minu poole pöördutakse. Ühest küljest õpetaja võib olla huvitav jutustaja ning seetõttu teda kuulatakse või õpetaja võib olla mingi valdkonna spetsialist ning seetõttu temalt küsitakse nõuandeid. Teisest küljest see, et õpetaja ei tunne ennast liidrina ei tähenda, et ta tegelikult ei ole liider. Mõnikord juhtub õpetajatega selline olukord, kui ta tõesti ei tunne endas liidrirolli, samal ajal, kui kõik protsessid, projektid, üritused ja koolisündmused toimuvad just tema ümber ja tema juhendamisel. Samas paljud õpetajad ei tunne ennast liidritena just seetõttu, et nende jaoks liider eelkõige assotsieerub karismaga ning „tugeva käega”, mida nemad, nende arvates, ei oma. Kindlasti on olemas õpetajad, kes tõesti ei ole liidrid sõltumata selle mõiste definitsioonist. Ma usun, et iga inimene saab nimetada vähemalt ühte õpetajat oma kooliajast, kellel polnud mingeid liidriomadusi ega võimet juhtida. Just siin on õige aeg tõsta teine küsimus ehk kas peab iga õpetaja paratamatult olema liider? See on minu jaoks tähtis küsimus, kas liidriomadused ja oskus olla liider on õpetaja profesionaalsuse üks komponent ja lahutamatu osa?  Ma ei tea, ma ei oska vastata... Kuid ma tean ning minu kahe veerandi töökogemus näitab, et mida rohkem on koolis õpetajaid tugevate liidriomadustega, seda huvitavam ja mitmekesisem see kool on.