Haridusfestival Arvamusfestivalil!

Eelmisel aastal korraldasid Noored Kooli vilistlased ja algatus Huvitav Kool Paide vallimäele Arvamusfestivalile esimese Hariduslava. Sel aastal plaanivad haridusteemade arutelusid korraldada väga paljud sisukad haridusorganisatisioonid ja eestvedajad. Ka Noored Kooli ja Huvitav Kool nende hulgas.Haridusarutelude planeerimine on käimas, hetkel on mõtted jagatud kolme temaatilisse gruppi. Kui mõni teema huvi pakub ja panustama kutsub, siis praegu on just õige aeg korralduses käed külge lüüa ja festivali loomisesse panustada.Altpoolt võib leida inimeste nimed vastavate teemagruppide juurest:Hariduse teema-alad Arvamusfestivalil 2015Mida peaks tänapäeva kool tegema ja väärtustama?Kool on ühiskonna minimudel. Seal tekkinud rollid, suhted ja väärtushinnangud mõjutavad meid terve elu. Sellepärast ei saa kool olla suletud keskkond, vaid peaks olema avatud vahelüli kodu ja kõige muu meid ümbritseva vahel. Milline peaks seega olema õpetaja suhe lapsevanemaga? Milline on kooli roll laste kasvatamisel, kui vanemad on välismaal tööl? Kuidas sotsialiseerib kool ühiskonda poisse ja tüdrukuid? Kuidas saab kool aidata noore inimese vaimse tervise väärtustamisele?Eestvedaja:  Hedi-Liis Toome (TÜ)Kaasalööjad: Tiiu Kuurme (TLÜ) + draamategijad Katrin Nielsen Kogukonnakoolide külaKodanikualgatusena sündinud ja tegutsevad koolid loovad üheks päevaks "Kogukonnakoolide küla", kus saab osaleda huvitavates tundides, tutvuda erinevate koolide põhiväärtustega ja pidada aru. Samuti otsime üheskoos vastust küsimusele, kas kodanikualgatusena sündinud koolidest võrsuvad valdavalt pehmod ja lillelapsed või hoopis iseendaga heas kontaktis olevad ning elus oma potentsiaali rakendavad inimesed või kui tõde on vahepeal, siis kus täpsemalt?Eestvedajad: Toomas Trapido, Marit Otsing, marit@bucha.ee  (Gaia kool, Gaia Hariduse Selts, Eesti Ökokogukondade Ühendus)Kaasalööjad: erinevad kogukonnakoolid Uut moodi õppimineMeie tänase hariduse kohta on öeldud, et 21. sajandi noori õpetavad 20. sajandi inimesed 19. sajandi meetoditega. Eesti kooli ja haridust ei saa tõepoolest just innovatsiooniveduriks pidada. Samas ei leidu tõenäoliselt ühtki õpetajat, kes ei ole kuulnud õpilasekesksest õpikäsitlusest, aktiivõppemeetoditest või ainete vahelisest lõimingust. Kas need on uued moodsad sõnad, mis paigutuvad vanasse süsteemi, või räägime hoopis uuest õpikäsitlusest? Milline see uus käsitlus on ja miks ta on parem kui vana? Mis värk on nende palju-kõneldud 21. sajandi oskuste ja pädevustega?Milline peaks olema üks tänapäevane kool ja milline nägema välja tänapäevane koolitund, kuidas erineb see vanast? Sellest kõigest saab kuulda ja näha uutmoodi õppimise alal.Eestvedaja: Mariann Rikka (Noored Kooli vilistlane)Kaasalööjad:  SA Noored Kooli (Helen Sabrak), Huvitav Kool (Sandra Fomotškin), TLÜ Haridusinnovatsiooni keskus (Pille Slabina, Reili Pae, Oliver Hainsalu, Maarja Hallik, Kristi Vinter), SA Loovharidus (Helen Kaasik,Eda Heinla), Archimedes (Annika Teder ja Marit Kannelmäe-Geerts), Innove (Anneli Aab), Õpetajate Liit (Peeter-Eerik Ots) Hariduskoondise uus vorm ehk õpetaja ja teised tegijad Mis on õpetaja roll haridusväljal - kaitsja, treener, ründaja või mänedžer? Kes on teised mängijad? Kes on kohtunik? Kes jagab rollid? Kelle reeglid? Mida ei tohi haridusväljale kindlasti lubada ja mida ei tohi õpetaja endale lubada? Millised on need kohad, kus õpetajal on alati õigus?Eestvedaja: Peeter-Eerik Ots (Õpetajate Liit)Kaasalööjad: Õpetajate Liit (Margit Timakov, Astrid Sildnik), Viive-Riina Ruus (TLÜ), Mari Lints, Katrin Nielsen Kas Eesti haridust on tabanud digimürgitus?„Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ neljas peatükk sõnastab digipöörde, mille saavutamiseks on oluline integreerida digitehnoloogia kasutamine igapäeva õppetöösse. Selle mõjul kasutatakse hariduses aina enam sõnu – innovatsioon, VOSK, nutiklass, digiõpe, 3D printer, digiõpik jne. Infoühiskonna kiire areng sunnib hariduskeskkonda ümber kujundama, et selles digirohkuses ree peal püsida ja mitte „mürgitust“ saada. „Digitaalsete nobenäppude“ põlvkonna jaoks on nutika tehnoloogia kasutamine muutunud ju pea asendamatuks. Arutleme, kas digi on meie hariduses palju või vähe, kas õpetajad on valmis digiajastuks. Kuulame, mida arvavad tänapäeva õpilased koolist ja haridusest. Diskuteerime milline tulevik ootab õpilasi, kes on alustanud programmeerimise või robootikaga lasteaias, mida pakuvad neile kõrgkoolid ja tööandjad, kas tööandjatele on vaja digipädevaid töötajaid, kas haridus arvestab tulevikuühiskonna väljakutsetega?Eestvedaja: HITSA  (esindajad Anneli Tumanski Väätsa Kool, Ene Koitla, ene.koitla@hitsa.ee)Kaasalööjad: Õpetajate Liit (Margit Timakov), Epp Alatalu