Anna andeks!

Anna andeks, minu tulevane õpilane, sest Sina ja Su klassikaaslased saavad olema mu kõige esimesed õpilased. Kindlasti ei tule mul kõik kohe hästi välja, aga ma annan endast parima. 

Anna andeks, lapsevanem, kui pead õhtul kodus selgitama, et hummus on tegelikult ka söödav ja õpetaja rääkis klassi ees ilmselt ikkagi huumusest; sest mul läksid lihtsalt ärevusest sõnad segamini ja mõtlesin isegi kodus pikalt, et kumba sõna ma ikkagi kasutasin. Palun Sinult pisut kannatlikkust. Ma õpin ja kasvan koos õpilastega. 

Anna andeks, kolleeg, kui küsin väga algelisi küsimusi, mis Sinu kogemustepagasit arvestades tunduvad iseenesestmõistetavatena. Anna mulle aega kohaneda ja toeta mind võimalusel nõu või jõuga.

Anna andeks, perekond ja sõbrad, kui ma sukeldun nüüd kaheks aastaks koolitöösse korraga nii õpetaja kui ka õpilasena. Mul võib olla Teie jaoks vähem aega, aga see ei tähenda, et oleksite minu jaoks vähem tähtsad. Pigem väärtustan meie ühiseid hetki veelgi enam. 

Anna andeks, mu koer, et Su pikad jalutuskäigud jäävad lühemaks ja üksinda jäämise aeg venib pikemaks. See-eest matkame nädalavahetusel eriti pikalt, sest ka minul on vaja akusid laadida. 

Kuid

Ära anna mulle andeks, kui mu mõte muutub laisaks; kui ma keskendun teistele ja unustan enda; kui mu areng jääb seisma; kui ma unustan head naljad ja väikestest asjadest rõõmu tundmise. Armas õpilane, lapsevanem, kolleeg, perekond, sõbrad ja koer, olge mulle toeks. 

Juba nädala pärast algab 13. lennu töö koolides. Kahtlemata tuleb ette ka raskemaid hetki, kuid lubame pingutada ja areneda ning korvata oma väheseid kogemusi hea energia, teotahtelisuse ja hoolivusega. Me oleme valmis õpetades õppima, küsimusi küsides arenema ja vigu tehes kasvama. 

Uskuge meisse!