4. lend Soome haridusimet tuvastamas

Külaskäik Kallahti Põhikooli (Kallahden peruskoulu)27. jaanuaril külastas Noored Kooli IV lend Helsingis asuvat Kallahti Põhikooli, et saada ülevaadet sealses koolis toimuvast ning tutvuda Soome haridussüsteemiga, mida peetakse maailmas haridusimeks. Järgnevalt saate lugeda meie ühist kokkuvõtet antud käigust.Kallahti Põhikoolis õpib ligikaudu 500 õpilast vanuses 7-15. Kooli õpilastest 1/3 on immigrandid / immigrantide järeltulijad. Peamised etnilised grupid on somaallased, venelased ja eestlased. Kooli asukoht on Ida-Helsinkis, kus on paljude sisserännanute elupaik. Koolipäev kestab üldjuhul 6 tundi. Klassiruumis kestab tund 45 minutit, sellele järgneb 15 minutit pausi. Õpilasi on klassides keskmiselt 20-25, algklassides umbes 12, 7.-9. klassis umbes 15. Lisaks aineõpetajatele/klassijuhatajatele töötavad koolis eraldi 3 erivajadustega õppijate õpetajat ning mõned assistendid, kes roteeruvad erinevate klasside ja tundide vahel vastavalt vajadusele. Koolis töötab ka kolm eesti õpetajat.Oma soome visiidi põhjal kujundasime enda arusaama Soome haridusime alustaladest. Need olid järgmised:• Õppimine on kulgemine: loomulik ja rahulik protsess, millses asjaosalised koos liiguvad; ajasurvet ei looda, igal sammul tulemusi ei rõhutata.• Kooli tullakse õppetööd tegema; ei olnud kuulda väljaöeldud vastuseisu või „ei viitsi“-t.• Õpetajate väga head suhtlemisoskused: sõbralikkus, kuulamine, selgete sõnumite ütlemine, asjalikkus, rahulikkus, kannatlikkus, positiivsus, võrdne suhtumine õpilastesse; hääle tõstmist ei märganud ühelgi korral.• Õpetajate ja õpilaste suhted, mis põhinevad vastastikusel mõistmisel ja austusel.• Põhikool on reeglina gümnaasiumist eraldi, moodustades omaette terviku.Olgu siinkohal ära toodud mõned tegevuspraktikad, mida külastuse jooksul märkasime ning mis võiksid omada tähendust ka meie kontekstis.ÜlekoolilisedErivajadustega õpilaste juhendamine (sarnaselt nii õppimis- kui käitumisprobleemide puhul): süsteemne lähenemine õpilastele, kellel on probleeme õppimise või käitumisega• Koolis on kaks klassi diagnoositud õppimislike erivajadustega õppijatele või tõsiste käitumisprobleemidega õpilastele (üks 1.-6. klassi lastele, teine 7.-9. klassi omadele), klasse juhendavad eripedagoogid. Lisaks töötab on oma klass kolmandal eripedagoogil, kes juhendab õpilasi, kellel on ajutisemat sorti õppimislikud või käitumuslikud erivajadused.• Tundides annavad õpetajad õpilastele vajaduse ilmnemisel kollase kaardi hoiatusena ja seejärel punase kaardi, millega kaasneb eneseanalüüsi lehe täitmine ning õpilane lahkub klassist ja läheb selleks tunniks erivajadustega õppijate õpetaja klassi (samas ei rakendata süsteemi üheselt mõistetavalt kõigi õpetajate poolt).• Neljapäeva hommikuti tulevad 1. tunniks kooli kõik õpilased, kes on saanud punaseid kaarte ning teevad poolelijäänud tunni töö ära erivajadustega õppijate õpetaja juhendamisel.• Õpilane, kes saab teist korda punase kaardi, jääb erivajadustega õppijate õpetaja klassi terveks päevaks.• Kui õpilase käitumise või õppimisega on suuremaid probleeme, läheb ta neljaks nädalaks läbima programmi erivajadustega õppijate õpetaja juhendamisel. Pärast seda tehakse otsused järgmiste sammude suhtes.• Igal nädalal kohtuvad eripedagoogid, juhtkond, et arutada läbi probleemsed õpilased ja järgmised sammud nende osas.• Koridorides märgatud ebasobiva käitumise kohta tehakse õpetajate toas märkmeid vastavale pabertahvlile, pannes kirja õpilase nime ja teo jmt.Õpetajate ja juhtkonna koostöö• Kõik õpetajad on aineüleselt jagatud nelja gruppi, sh õpetajate täienduskoolitus ja õpetajate heaolu. Igal grupil on umbes 5 konkreetset ülesannet. Iga grupi eestvedaja kohtub kord nädalas juhtkonnaga.• Ainesektsioonides kohtutakse kord iga nelja nädala tagant.• Koostööülesannete täitmiseks on õpetajatel nädalas kolm tundi tasustatud tööaega.• Õpetajate toas on väga mõnus ja sõbralik õhkkond, vahetunniti on see melust tulvil. Reedeti pakub juhtkond väikseid snäkke.Klasside ja klassijuhatajate koostöö• 1.-6. klassini õpetab klassijuhataja valdavat osa ainetest.• 7.-9. klassini on „klassijuhatajatund“ igal nädalal 15 minutit.• Muudeks klassijuhatamisega kaasnevateks ülesanneteks on klassijuhatajatel üks tund nädalas tasustatud tööaega.Klasside ja juhtkonna koostöö• Igal aastal toimub vähemalt üks kohtumine iga klassiga, kus osalevad klassijuhatajale lisaks kooli juhtkonna liikmed ning tugipersonal.Uute õpetajate värbamine• Baasnõuded tulenevad üldnõuetest õpetajatele.• Kallahti Põhikool soovib leida õpetajaid, kes soovivad arendada kooli ja haridust, katsetada uusi asju.• Intervjuudel küsitakse ka seda, mis on see „ekstra“, mida uus tulija soovib kooli tuua.• Valikusse on kaasatud juhtkond ja ainesektsioonide esindaja.Klassid• Klassid on tundide ajal lukus. Kui õpilane tundi hilineb, siis ta koputab, et talle uks lahti tehtaks ning ta sisse saaks.• Klassides on kriiditahvlid, aga ka projektorid / smarttahvlid ning dokumendiprojektorid.• Klasside seintel on ainealased postrid jm, ent see ei ole seotud visioonide, eesmärkide jmt.• Kapid ja riiulid on mugavad õppematerjalide hoidmiseks (nt pikad riiulid tahvli all).• Igas klassis on kraanikausid, mille kohal nõudekapid.• Klassides on seinal/kapi küljes salvrätihoidjad salvrättidega, mida õpilased saavad vajaduse korral võtma minna.• Kasutatakse taaskasutatavat paberit.• Klassides on kõlarid, mis on ühendatud kooli keskse heli-/kõnepuldiga – tundide ajal tulevad sealt üsna sageli ilma (vähemalt meile teadaoleva) eelhoiatuseta ülekooliliselt olulised teadaaned.Mida väärtustatakse?• Õpetajate ja õpilaste suhteid• Avatud diskussiooniHuvitav traditsioon (ülelinnaline algatus)• Igal koolil on võimalik aasta jooksul saada 4 000 eurot ühe konkreetse tegevuse jaoks. See tegevus selgitatakse välja läbi demokraatliku valimisprotsessi.• Esimene samm on ideede genereerimine ja arendamine klassides, mille tulemusena valitakse terve klassi peale üks idee, mida esitada õpilasesindusele (koosneb iga klassi ühest esindajast 1.-9. klassini).• Õpilasesindus valib sealt välja neli ideed, mis esitatakse hääletamise jaoks kogu koolile.• Välja valitud idee meeskond kaitseb ideed linnavalitsuses.• Positiivse tulemuse korral saab kool 4 000 eurot idee elluviimiseks.Tundides• Mõnd tundi alustati püsti seistes, mõnd istudes.• Tunni algus ja lõpp on „kulgevad“ – ei tehtud suuri algus- ja lõputseremooniaid, tunnist ei moodustatud eraldi tervikut.• Tunnid lõppesid kodutöö andmisega.• Vaadeldud tunnid toimusid pigem traditsioonilisi õppemeetodeid kasutades.• Õpetajad üldjuhul eriti eraldi materjale ette ei valmista. Pigem kasutatakse õpikut, töövihikut, vihikut.• Harjutuste kontrollimiseks näitasid õpetajad vastuseid dokumendiprojektoriga tahvlile.• Õpilased tundides ise väga suurt aktiivsust üles näidanud. Nad tegid tunnis kaasa, kuid aktiivset õppimist ei näinud.Kokkuvõtteks võib öelda, et peamine erinevus Eesti ja Soome koolielu vahel on seotud baasväärtustega. Kool on loomulik osa inimese elust, kuhu tullakse õppima. Õppimine ei ole seotud stressiga. Sellist baashoiakut on võimalik kujundada üksnes järjepideva tööga ning muutused ei tule üleöö. Kui Soome on tegelenud oma haridusreformidega alates 1970ndatest aastatest ning esitanud neid küsimusi, mida meie alles praegu, siis kõigi eelduste kohaselt on meil veel pikk teekond minna.NK 4. lend