Tänavu juulis juhendasid meie 15. lennu osalejad kahe nädala vältel Noored Kooli Narva linnalaagri õpilasi. Uurisime kuuelt programmi osalejalt, mis arenguid nad täheldasid oma õpilastes, kuidas laager aitas neil endil valmistuda õpetajatööks ning mida nad soovitaksid 16. lennu osalejatele, kes saavad samaguse kogemuse järgmisel aastal.

Mis oli kõige olulisem areng, mida nägid oma linnalaagri õpilastes?

Toomas Tuul: Laagri jooksul said õpilased üksteisega üha lähedasemaks. Kui alguses oli klass vaikne ja õpilased ei julgenud üksteisele isegi otsa vaadata, olid teise nädala lõpuks vahetunnid täis mängu ja suhtlemist. Ka tundides oli tunda, kuidas rühmatöödes saavutasid lapsed üha rohkem: õpiti, et koos on võimalik saavutada rohkem kui üksinda.

Eva Marta Sokk: Kuna sotsiaalsed oskused on hädavajalikud nii koolis kui elus edaspidi, oli nende oskuste arendamine minu arust eriti tähtis. Nägin laagri jooksul, kuidas lapsed õppisid järjest paremini grupis töötama, rolle jagama ja üksteist ära kuulama. Arvan, et need on oskused, mis aitavad neid edaspidi väga palju.

Sille Veski: Leian, et kõige olulisem areng oli julgus eksida ja seda nii nende puhul, kes juba rääkisid väga hästi eesti keeles, kui ka nende puhul, kes ei osanud eesti keelt üldse. Lapsed justkui kartsid alguses, et nad saavad hindeid. Laagris nägin, kuidas eduelamus ja tunnustamine muutis lapsed palju julgemaks, avatumaks ja uudisimulikumaks.

Karoliina Arold: Linnalaagris märkasin õpilastes arengut erinevates valdkondades, kuid kõige rohkem tegid südant soojaks need hetked, kui esmalt üksteisele võõrad olnud lapsed tegid kõike koos ning hoidsid oma sõpru nii väga. Näiteks olukord, kus mõni õpilane ei saanud täpselt juhendist aru, siis küsis teine õpilane kohe luba, et kas ta võib esimesele õpilasele ülesannet selgitada. Samuti kui olime õpilastega õues, siis hoolitsesid nad ise selle eest, et keegi kaduma ei läheks ja kõik ikka mängust osa saaksid. Ühtlasi proovisid nad suhelda omavahel eesti keeles ning kui sõnadega hätta jäid, tulid kohe abi küsima.

Getter-Sandra Lipp: Kõige olulisem areng, mida oma õpilastes nägin, oli julgus ja enesekindlus, mida nad linnalaagri jooksul omandasid, et eesti keeles rääkida. Seda aitas saavutada linnalaagri käigus loodud turvaline ja toetav keskkond, kus nad julgesid end vabalt väljendada. Minu isiklikud võidud olidki need hetked, kui mõni mu õpilastest julges rohkem või ka kõvemini rääkida. Näiteks oli mul õpilane, kelle hääletase oli laagri alguses nii vaikne, et talle ka lähedale minnes oli teda raske kuulda. Kuid laagri jooksul muutus ta enesekindlamaks ning hakkas kõvemini rääkima.

Liis Gross: Iga õpilane arenes, see on kindel. Igaüks omas tempos ja omamoodi, kuid neid igapäevaselt jälgides oli võimalik nii mõndagi märgata. Mind rõõmustasid ka kõige väiksemad edasiminekud, mille märkamine ja tunnustamine on õpilaste jaoks väga oluline, et tekitada turvaline keskkond.

Koostöös valminud projekti (Narva linna kaart igaühe kodu ja lemmiku vaatamisväärsusega) tutvustamisel olid mu 8-aastastel õpilastel seinal ees keelemudelid ning pildikesed, mis neid rääkimisel aitasid. Tundsin suurt uhkust, kui nii mõnedki neist moodustasid projekti kirjeldades uutest õpitud sõnadest ise täiesti uusi täislauseid, mida me üheskoos harjutanud ei olnud.

Kuidas linnalaagri õpetamis- ja õppekogemus mõjutas sinu valmisolekut õpetajatööks?

Toomas Tuul: Kõige tähtsam oli näha, kuidas lapse aju töötleb instruktsioone ja ülesandeid. Täiskasvanu kuulab juhist ja hakkab kohe lahendust otsima (vahel isegi liiga ennatlikult), siis laps peab esmalt mõtlema selgeks, mida ta ikkagi spetsiifiliselt tegema peab ning kas ta omab selleks teadmisi või meetodeid.

Eva Marta Sokk: Linnalaager aitas mul mõista, kui intensiivne on õpetajatöö. Tööd on hirmpalju ja emotsioonid on noortega töötades koguaeg laes. Peale linnalaagrit tunnen end kooli minemiseks palju rohkem valmis olevat, sest oskan juba ette end häälestada ning mõelda läbi nipid, mis kasutusele võtta, et end hoida.

Sille Veski: Linnalaagris osalemine andis mulle kinnitust, et ma olen õiges kohas ja teen seda, mis paneb südame põksuma. Ma usun, et laagris õppisin mina palju rohkem kui õpilased. Õpetamisprotsessi käigus sain proovida erinevaid viise, kuidas tundi läbi viia ja seeläbi näha, mis võiks ka tulevikus klassiruumis toimida ja mis mitte. Linnalaager oli parim koht, kus olemasolevaid teadmisi rakendada ja selle kaudu suurendada valmisolekut õpetajatööks. Muidugi kasvas veel enam ka elevus - nii väga tahaksin juba päriselt koolis olla.

Karoliina Arold: Minu valmisolek õpetajatööks kasvas suuresti. Õpetajana sain katsetada mitmeid erinevaid viise, kuidas tunde ette valmistada või mida teha teatud olukordades. Näiteks otsustasin ühel päeval, et ma ei valmista kogu päeva ette ja mõtlen hommikul tunnis, et mida me siis ikkagi tegema hakkama. Selline võimalus oli päris põnev ning sain edukalt hakkama ja lapsed olid samuti päevaga meeletult rahul, ega saanud arugi, et õpetajal midagi tegemata oleks olnud.

*Getter-Sandra Lipp. Foto: Noored Kooli*

Getter-Sandra Lipp: Linnalaager andis väga hea kogemuse sellest, kuidas kehtestada iseennast, juhtida õpilasi ning luua turvaline ja toetav keskkond õpilastele. Lisaks, kuidas koostada tunnikavasid ja valmistada ette tunde piiratud ajaga ning kuidas tulen toime väga intensiivse päevakavaga. Viimane on eriti oluline, kuna sügis saab paratamatult olema väga suure töömahuga, mistõttu andis laager tunnetuse, kas tulen sellega toime.

Liis Gross: Lähen sügisest venekeelsesse kooli õpetama eesti keelt teise keelena, seega saan linnalaagrist võtta kaasa korraliku pagasi. Võtan kaasa oskuse igaüht märgata ning proovida leida viise, kuidas klassiruum ja erinevad meetodid indiviidi õppimist toetada saaksid. Samuti võtan kaasa teadmise, et järjepidevus on oluline: tuleb anda aega endale ja õpilastele kohandumiseks.

Mida sa soovitaksid 16. lennu osalejale, kes valmistub järgmisel suvel Noored Kooli linnalaagriks?

Toomas Tuul: Tee kindlasti endale valmis plaan laagriks: mis projekti läbi viid ja kuhu jõuda tahad. Samas ole ka valmis, et reaalsus võib su plaani täiesti katki lüüa. Samas on katkise läbimõeldud plaani asemele palju lihtsam midagi uut ehitada kui tühjusesse, kus plaani pole üldse olnud.

Eva Marta Sokk: Igale inimesele, kes linnalaagri seikluse ette võtab, soovitaksin alati seista oma vajaduste eest ning neid väljendada oma mentoritele ja laagri meeskonnale. Laagri tiim on nõu ja jõuga sind alati valmis toetama, aga nad saavad seda teha ainult siis, kui sa oma soovid välja ütled!

Sille Veski: 16. lennu osalejale soovitan, et nad võtaks ühe päeva korraga. Nii oluline on leida endale lennust meeldivad kaaslased, kellega enne, laagri ajal ja ka pärast muljeid vahetada. Ole avatud, positiivselt meelestatud ja naudi protsessi!

Karoliina Arold: Võta vabalt. Kindlasti ei tasu ette stressata. Mõtle küll läbi oma ideed ja plaan, kuid ole valmis need kõrvale jätma ja spontaanselt uusi ideid genereerima. Linnalaagris on väga tugev tugivõrgustik ümber, seega ükski probleem ega mure pole lahendamatu. Võta sellest ajast maksimumi ja kindlasti veeda aega oma lennukaaslastega!

Getter-Sandra Lipp: Linnalaagriks valmistumisel soovitan arvestada sellega, et klassis on õpilasi, kes ei oska mitte ühtegi sõna eesti keeles kui ka neid, kes räägivad väga hästi. Seega on kasulik juba projekti koostamisel mõelda erinevate raskustasemete peale ülesannete koostamisel. Nii hoiad ära näiteks selle, et kellelgi on liiga kerge ning seetõttu igav. Või liiga raske, mistõttu ei taha ta kaasa teha.

Liis Gross: Anna endale ja oma õpilastele aega, ole nii iseenda kui nendega kannatlik! Olete kõik laagris, et õppida ja areneda. Tähtis on meeles pidada, et iga teo taga on positiivne kavatsus. Sinu ülesanne on välja uurida, mis see kavatsus on ning selle põhjal oma järgmisi samme teha.

15. lennu osalejad linnalaagrist: “Ka õpilaste kõige väiksemate edasiminekute märkamine on oluline!”

Liitu

Anneta

Püsi kursis