100 päeva

Eelmisel nädalal täitus minu "sada päeva" õpetajana. Noh, ligikaudselt ja mitte minutipealt, aga siiski. Viisin sel puhul 9.klassidele ühiskonnaõpetuse tundi kommi, rääkisime valitsuse "saja päeva" tavast. Ütlesin õpilastele, et nüüd ja edaspidi võivad ka nemad mind julgelt kritiseerima hakata -- armuaeg on ümber saanud ; )Igal juhul on need olnud toredad sada päeva. Kindlasti väga pingelised, ja mitte ainult ajalises plaanis. Kool paneb proovile. Kes sa inimesena oled? Mida sa ootad elult? Õpetamine on loometöö, kunst; vabaduse määr on siin tegelikult... määratu. Ja vabadust suudab nautida vaid tugevus sinus, nõrkuse jaoks toob vabadus kaasa segadust ja süvenevat ebakindlust. Kas ma peaksin keskenduma ainekavale, või kasvatamisele...? Kuidas hinnata oma senist tööd...?Tegelikult on kool lihtne -- kui seda mitte ise keeruliseks mõtelda. Austa inimest, usu tema sisemisse väärtusesse, hooli ümbritsevast. Ülejäänu tuleb iseenesest.Või mitte--? Ära nõustu niisama, noogutamise mõttes! Arutame läbi, iseendas ja ühiselt: sada päeva on ümber saanud.