Vastuolu PISA tulemuste varjus

Vaata seda artiklit ka ajalehes Postimees!

Homme avaldatakse uued PISA ehk OECD rahvusvahelise õppimise uuringu tulemused. Neli eelmist korda, mil Eesti uuringus osales, näitasid meie õpilased silmapaistvalt häid oskusi ning tõenäoliselt võime kõrget kohta rahvusvahelises pingerivis oodata ka tänavu. Ometi on meie hariduse tulemusnäitajates üks oluline, kuid seni suhteliselt vähe kajastatud vastuolu, millest PISA-edu üle põhjendatult rõõmustades ei tohiks mööda vaadata.

PISA uuringut koordineeriva Innove teatel näitavad testi tulemused 15-aastaste õpilaste valmisolekut iseseisvaks eluks ehk seda, kui võimekad on õpilased koolis omandatud teadmisi ja oskuseid tegelikus elus rakendama. Kuna Eesti õpilaste tulemused on iga korraga paranenud ning 2015. aastal loodusteadustele keskendunud uuringus jõudsime nii Euroopa kui maailma absoluutsesse tippu, võiks eeldada, et meie noored on võrreldes eakaaslastega teistes riikides kõige paremini eluks ette valmistatud. Samal ajal näitavad haridusministeeriumi iga-aastased andmed, et iga viies täna Eestis põhikooli lõpetav noor jääb põhiharidusega. Kuidas on nii, et maailma parimate oskustega õpilastest koguni viiendikule käib keskhariduse omandamine üle jõu?

Igal aastal Otepää linna jagu väljalangejaid

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel lõpetab Eestis igal aastal põhikooli u 12 000 õpilast ja nelja aasta jooksul jõuab neist keskhariduse omandamiseni (gümnaasiumis, täiskasvanute või kutsekoolis) keskmiselt 80%. Põhikoolilõpetajaid, kes ei lähe edasi õppima, on pigem vähe - u 3,5% lõpetajatest ehk 400-450 noort aastas. Seega peamiselt tuleb põhiharidusega jääjate suur hulk kesk- ja kutsekoolide katkestajate arvelt. Vaid vähesed katkestajad jätkavad hiljem oma haridusteed ja mida kauem on madala haridustasemega noored haridussüsteemist eemal, seda ebatõenäolisemaks muutub nende jaoks õpingutega jätkamine. Kokkuvõttes lisandub Eesti tööturule ja ühiskonda igal aastal üle kahe tuhande põhiharidusega noore. 

See tähendab, et igal aastal on meil juures vähemalt 2000 noort - sama palju kui on elanikke Otepääl või Kilingi-Nõmmel - kes elavad suurema tõenäosusega sotsiaalses tõrjutuses, kogevad enam vaesust ja osalevad vähem tööturul. Põhiharidusega inimestel on madalam palk ja kehvemad tervisenäitajad, kui kõrgema haridustasemega inimestel. Riigile kaasnevad sellega otsesed rahalised kulud nagu saamata jäävad maksud ja kõrgemad kulud sotsiaalabile, aga ka vähem aktiivseid kodanikke ja elukestvas õppes ning vabatahtlikus töös osalejaid.

Kas kool loeb?

Ühtluskooli põhimõte ja usk sellesse, et võrdselt hea haridus on kättesaadav igas Eesti koolis, on olnud meie hariduspoliitika üks põhilisi nurgakive. PISA uuringute järgi ei olegi Eestis maailma teiste riikide taustal hariduslikku kihistumist, haridussüsteem on ühtlane ning egalitaarne ja koolide tulemuste vahel pole märkimisväärseid erinevusi. Kui aga vaadata täpsemalt koolide tulemusnäitajaid (mis muuseas on kõik avalikud haridusandmete portaalis HaridusSilm ja on riigieksamite tulemuste kõrval saanud põhjendamatult vähe avalikku tähelepanu), siis torkab silma, et põhikoolilõpetajate edukuse järgi järgmisel haridustasemel on Eesti koolide varieeruvus kohati väga suur. Näiteks ühes Kesk-Eesti omavalitsuses asuvad teineteisest 13 km kaugusel kaks maakooli, kus mõlemas õpib umbes 90 õpilast. Viimastel aastatel on ühe kooli lõpetajatest keskhariduseni jõudnud ligi 90%, samas kui teise vilistlastest enam kui pooled on jäänud põhiharidusega. Kokku on Eestis ligi 200 kooli, mille põhikoolilõpetajatest on 4 aastaga keskhariduseni jõudnud ainult 75% või veelgi vähem õpilasi. Neist koolidest omakorda pooled on väiksed, alla 100 õpilasega koolid ja mitte ükski neist pole suur ehk 800 ja enama õpilasega kool.

Tervikuna on andmed vastuolulised. PISA järgi justkui hariduslikku kihistumist pole, kuid edasiõppimise statistika näitab midagi muud. Koolide seas, mille 9. klassi lõpetajatest üle 90% jõuab keskhariduseni, on nii maa- kui linnakoole, nii suuri kui väikseid koole. Madala haridustasemega noorte seas on samas selgelt kõige enam maal elavaid noormehi, mis viitab sellele, et koolist välja langemine on paljuski seotud just õpilase sotsiaalse taustaga. Tegelikult ilmnes ka PISA 2015 tulemustest, et maal elavate poiste ja tüdrukute funktsionaalne lugemisoskus on keskmiselt oluliselt madalam kui linnas elavatel õpilastel, kuigi see fakt jäi suurema (meedia)tähelepanuta. 

Väga hea haridus igale lapsele Eestis

PISA tulemuste valguses võib tekkida küsimus, et kui meie õpilased saavutavad nii häid tulemusi, siis miks on tarvis Eesti hariduses üldse midagi muuta. Haridustee varaste katkestajate suur hulk on üks näitaja, mis viitab selgelt, et kõik pole sugugi ideaalne. PISA on suurepärane vahend võrdlemaks meie 15-aastaste matemaatika ja loodusteaduste pädevusi ning lugemisoskust teiste riikide eakaaslastega. Väga hea haridus on aga midagi enamat - see on lisaks kognitiivsele ka iga lapse emotsionaalse, sotsiaalse, füüsilise ja moraalse arengu toetamine. Üldpädevused, sh enesemääratlus- ja õpioskused, võivad õpingute jätkamiseks ja elus hästi hakkama saamiseks olla aineteadmistest määravamadki, kuid neid on oluliselt raskem mõõta, mistõttu ei kajastu need ei PISAs ega riigieksamites. 

PISA edu üle maksab kahtlemata uhkust tunda. Selleks aga, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse, maailma parimatest lugemis-, matemaatika- ja loodusalastest teadmistest ei piisa. Näiteks Noored Kooli programm töötab koos oma partnerkoolidega selle nimel, et kõik õpilased oleksid hästi ettevalmistatud elukestvaks õppeks, jõuaksid vähemalt keskhariduse omandamiseni ega katkestaks õpinguid enneaegselt. Toome haridusse kõrgelt motiveeritud eestvedajaid, kes töötavad selle eesmärgi nimel kaks aastat õpetajatena ja hiljem vilistlastena erinevates rollides nii haridusvaldkonnas kui mujal.

Noored Kooli õpetajate ettevalmistuse fookuses on õppijakeskne õpe ehk neid valmistatakse ette toetama iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust. NK õpetajate koolitus suunab neid probleeme varakult märkama ja sekkuma, pöörama suurt tähelepanu õpioskuste ja õppimise suhtes positiivse hoiaku kujundamisele ning teistele üldpädevustele. Suurema mõju saavutamiseks töötavad Noored Kooli õpetajad koolides, kus keskmisest enam lõpetajaid ei jõua hiljem keskhariduseni ning õpetavad ennekõike põhikooli õpilasi, sest varasem sekkumine toob paremaid tulemusi.

Kindlasti pole Noored Kooli programm piisav ega ka ainuvõimalik lahendus suure põhiharidusega jääjate hulga vähendamiseks. Võib-olla, kui avalikus diskussioonis keskendutaks haridusest väljalangejate teemale samasuguse innukusega, nagu PISA heade tulemuste kajastamisele, võiks loota ka rohkem lahendusi süsteemi tasandil?

Noored Kooli programmi saab kandideerida 18. jaanuarini: www.nooredkooli.ee