Meie usume, et igas noores on peidus potentsiaal saada astronaudiks, presidendiks, kirjanikuks – ükskõik kelleks ta soovib. Nende unistusteni jõudmine muutub aga raskemaks, kui toetuda on ainult põhiharidusele, vähesele motivatsioonile ja kehvadele õpioskustele. Suured eesmärgid nõuavad ka ju suurt pingutust!
Kahjuks ei olene aga iga noore tulevikuplaanid ainult tema enda pingutustest. Mõni noor peab nägema palju rohkem vaeva, et jõuda samade tulemusteni kui teine, sest tema stardipositsioon on teistsugune. Seda nimetamegi hariduslikuks ebavõrdsuseks.
Hariduslik ebavõrdsus tähendab, et õpilaste haridustulemuste erinevused on seletatavad tunnuste või teguritega, mis ei sõltu neist endast, nagu sotsiaalmajanduslik taust, vanemate haridus või emakeel.
Üks haridusliku ebavõrdsuse tagajärgedest on noorte jäämine põhiharidusega.
Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel lõpetab Eestis igal aastal põhikooli umbes 11 000 õpilast ja nelja aasta jooksul jõuab neist keskhariduse omandamiseni keskmiselt 80%. See tähendab, et Eesti ühiskonda lisandub igal aastal keskmiselt kaks tuhat põhiharidusega noort.