Kuidas õpilast õpetajana toetada?
Positiivse ja turvalise keskkonna loomine
Efektiivne õppimine saab toimuda ainult turvalises keskkonnas, selle loomisel on õpetaja roll ülioluline. Õpetaja saab toetada heade suhete tekkimist nii õpilaste kui õpetaja-õpilase vahel, tähtis on olla hooliv ning näidata välja, et õpilastest ka tegelikult huvitutakse. Hea õpiruumi loomisest võid lugeda siit ja erinevatest programmidest, mis toetavad turvalise keskkonna loomist siit. Lisaks on HARNO loonud õpetajale materjali, kuidas õpetaja saab efektiivselt õpilast märgata ja toetada keerulisematel hetkedel.
Juurdekasvuuskumuse toetamine
Õpilased, kes usuvad, et õppimine ja mõistmine toimub järk-järgult ja pikkamisi ning õppimisvõime on arendatav, on koolis ka edukamad ja motiveeritumad. Seda mõttelaadi kutsutakse juurdekasvuuskumuseks. Juurdekasvuuskumuse toetamamiseks saab õpetaja tunnustada pingutust, mitte ainult sooritust (Sa oled õppinud iga päev 10 sõna ja seda oli su töös näha! vs Sa oled andekas!) või arutleda erinevate uskumuste üle (Kas tõesti on paremad õppijad need, kellel on parem mälu?). Juurdekasvuuskumuse kohta saab lugeda siit või vaadata 1 minuti loengut.
Õpioskuste arendamine
Õpetamise puhul ei ole oluline ainult aineteadmiste edasiandmine, vaid see, et õpilane suudaks veel paremini ja efektiivsemalt õpitut omandada; seda saab teha järjepidevalt õpioskusi arendades. Õppimine on seoste loomine ning pikaajaliselt jääb meelde see, mida võimalikult palju meenutatakse, seepärast on üks efektiivne viis (enese)testimine, näiteks tunni alguses suunata õpilasi meenutama ilma vahenditeta, mida eelmistes tundides on õpitud. Õpilasi saab suunata ka tegema abistavaid jooniseid, seoseid looma või märkima olulist. Õpioskuste olulisusest räägib õpetaja Kriste Talving siin ja mõnede õpioskustega saab tutvuda siin.
Lugemisstrateegiate tutvustamine
Kuna õpe koolis toetub väga palju erinevatele (õpi)tekstidele, siis on ülioluline hea ajakasutuse ning loetust arusaamise jaoks, et õpilased oskaksid valida tekstide lugemiseks õige strateegia. Lugemisstrateegiad jagunevad kolmeks: tekstieelsed, tekstiaegsed ja tekstijärgsed. Üks strateegiatest on näiteks ennustamine - ainult pealkirja lugedes ning tekstiga ülevaatlikult tutvudes arvatakse, millest järgnevalt juttu on. See toetab nii loetust arusaamist kui soravamat lugemist. Noored Kooli osaleja kogemusi lugemisstrateegiatest saad lugeda siit, samuti viib Tallinna Ülikool läbi lugemisstrateegiate programmi Me loeme, millega saab tutvuda siin.