2000 KOOLIPINGIST KAOTATUD ÕPILAST ehk meie kaotatud potentsiaal
Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel lõpetab Eestis igal aastal põhikooli umbes 11 000 õpilast ja põhikoolile järgneva nelja aasta jooksul jõuab neist keskhariduse (nii üld- kui kutsekeskhariduse) omandamiseni keskmiselt 80%. See tähendab, et Eesti ühiskonda lisandub igal aastal umbes kaks tuhat põhiharidusega noort.*
kulud inimesele endale – saamata jääv tulu seoses madalama palga ning väiksema töötamise tõenäosusega, aga ka kehvemad tervisenäitajad;
rahalised kulud riigile - nt saamata jäävad maksutulud ning suuremad kulud sotsiaaltoetustele;
laiemad ühiskondlikud - kulud, nt rohkem kuritegevust, väiksem osalus kodanikuühiskonnas.
Eestis eksisteerib hariduslik ebavõrdsus
Hariduslik ebavõrdsus seisneb selles, kui õpilaste haridustulemuste erinevused on seletatavad tunnuste või teguritega, mis ei sõltu neist endast, nagu sotsiaalmajanduslik taust, vanemate haridus või emakeel.
Haridusliku ebavõrdsuse tulemusena on näiteks:
alevikes ja külades elavatel noortel on võrreldes linnades elavate noortega oluliselt suurem tõenäosus varakult haridussüsteemist lahkuda (Kallip ja Heidmets, 2017),
vene õppekeelega koolide õpilaste PISA (2018) tulemused on eesti keeles õppijatest 15-aastaselt aasta jagu maas
Eestis on koole, kus 100% lastest omandab nelja aasta jooksul pärast põhihariduse omandamist keskhariduse ja samas on ka koole, kus rohkem kui pooled lapsed jäävad põhiharidusega,
nõrgema sotsiaalse taustaga 15-aastaste õpilaste funktsionaalne lugemisoskus 1,5 õppeaasta võrra maha jäänud kõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilastest (PISA, 2018).
Koolist väljalangemise põhjuseid on mitmeid. Näiteks HTMi 2016. aasta analüüsis tuuakse muuhulgas välja õpioskuste ja- harjumuste puudumine, madal enesehinnang ja õpimotivatsioon, halvad suhted pere ja eakaaslastega, õpetajate madalad ootused õpilaste suhtes ning õpilaste individuaalsete erinevustega mittearvestamine. Kooliga seonduvad ka tugivõrgustiku ja -süsteemi puudumine, karjäärinõustamise nõrkus, raskendatud ligipääs hariduse omandamisele (vajalik kool asub kaugel, kaasnevad kulud jms).
* Mitte kõik põhiharidusega jäänud noored ei lahku haridussüsteemist. Neid noori, kellel on põhiharidus (või on see lõpetamata) ja kes ei jätka õpinguid ega osale koolitustel, on ligikaudu 10%. Paraku ei ole pelgalt õppes osalemine piisav, et järgmine haridustase edukalt lõpetada. Viimase rahvaloenduse andmetel on 20-24-aastaste seas põhihariduse või madalama haridustasemega inimesi 19,4%.