Uhkelt õpetaja - 17. lennu osaleja Inga Eglite kirjutab koolialguse tunnetest
Inga Eglite on Noored Kooli 17. lennu osaleja ning õpetab Tallinna Pae Gümnaasiumis inglise keelt.
Õpetaja Inga Eglite Pae Gümnaasiumi ees.
Olen juba neli nädalat saanud olla uhke, sest olen õpetaja!
1. september oli maagiline päev, täis põnevust ja ootust. Alates sellest on iga nädal olnud 20 kontaktõppetunniga maraton. Päevad on sõna otseses mõttes täis tormamist. Telefon näitab, et teen iga päev sammurekordeid! Mul ei ole oma klassiruumi ja pean päeva jooksul mitmeid kordi 5. korruse vahet jooksma. Päeva lõpuks olen täitsa väsinud. Alati on tunne, et mul pole piisavalt aega asju teha nii, nagu olin ette kujutanud, kuid ma üritan sellega leppida ja teha parima, mida saan, olemasoleva aja jooksul.
Mu esimene mulje õpetamisest koolis on täielik armastus õpetamise vastu - see tunne on lihtsalt vapustav. Olen lastest vaimustuses! Esimese kahe päeva jooksul õppisin ära kõigi enda 46 õpilase nimed ja tundsin, et see aitas meil hea sideme luua. Mõned võtsid mind avasüli vastu, kallistasid ja kuulutasid välja armastuse inglise keele tundide vastu. Teistel on võtnud natuke kauem aega, et avaneda. Kolmandad tunduvad olevat missioonil, et mind proovile panna ja provotseerida. Meenutan iga kord, kui mind väljakutsetega silmitsi seatakse, meie ainedidaktiku sõnu: "Kill them with kindness". See on minu salarelv.
Mida olen oma esimese 3 nädala jooksul õpetajana teinud? Noh... ma tean, mida ma veel teinud ei ole. Alustanud õpikuga! Kuid ma lubasin endale ja õpilastele, et alustame õpikuga sel nädalal, seega valmistan end selleks vaimselt ette. Uskumatu, kui erinevaid inglise keele oskustasemeid saab ühte klassiruumi mahutada. Neil kõigil on sama õpik, mida ma peaksin vähemalt õpetamise aluseks kasutama. Küsige pool aastat hiljem, kuidas me sellega toime tuleme.
“Ma armastan tunde õues teha, kui ilm on mõnusalt soe ja eriti koolipäeva lõpus. Jah, õues võib olla õpilaste elevust natuke raskem kontrolli all hoida, kuid mulle meeldib näha nende põnevust õppimise suhtes.”
Aga mida me oleme teinud, on palju õues õppimist ja aktiivseid tunde. Oleme mänginud, tantsinud, kirjutanud ingliskeelseid sõnu asfaldile, teinud Kahoote, grupi- ja paaristöid ning hakanud isegi mõnda grammatikateemat käsitlema. Ma armastan tunde õues teha, kui ilm on mõnusalt soe ja eriti koolipäeva lõpus. Jah, õues võib olla õpilaste elevust natuke raskem kontrolli all hoida, kuid mulle meeldib näha nende põnevust õppimise suhtes. Väsimuse ja esimeste kaootiliste nädalate keskel ei suutnud ma naeratamata jätta, kui üks õpilane tuli minu juurde ja küsis, kas kõik meie tunnid saavad sellised olema. Vastasin: "Jah, kui see sobib ja meeldib".
Õpetaja Inga õpilased õues õppimas.
Ühel hommikul, kui ma kooli tulles olin väga väsinud ja energiata, läksin klassiruumi ja nägin tahvlil südameid ja oma nime ning õpilasi, kes tulid mind kallistama. Imestasin, kuidas sellised asjad elus juhtuvad täpselt siis, kui sa kõige rohkem midagi sellist vajad.