Selleks, et korda saata suuri asju, on vaja alustada väikestest - 13. lennu vilistlane Annika Sakkarias kirjutab õpetajatöö prioriteetidest
Annika Sakkarias on Noored Kooli 13. lennu vilistlane. Programmi ajal õpetas ta Jüri Gümnaasiumis loodusõpetust ja keemiat.
Õpetaja Annika Sakkarias
Bioloogias on nähtus nagu punase kuninganna efekt, mis viitab “Alice Imedemaal” jutule. Jutus oli Punane Kuninganna, kelle sõdurid pidid koguaeg ringi jooksma ja kui keegi seisma jäi, siis ta tapeti. Leian, et sarnane liikumise ja arenemise põhimõte kehtib ka õpetajate kohta. Head õpetajad on need, kes pidevalt arenevad väga mitmes valdkonnas.
Õpetaja on mentor, kasvataja, tugiisik, vahendaja, tülide lahendaja, õhtujuht, giid, organiseerija ja sisulooja, kes võiks sotsiaalmeedias oma tegevusi kajastada. Ülesannete ja ootuste nimekiri on nii pikk, et tihti tuleb pärast Noored Kooli nädalavahetusi ahastus peale. Nii palju on tehtud, aga see on alles väike osa sellest, mida tahaks ja oleks vaja teha. Keskendun siis sellele, mis on juba hästi ja liigun väikeste sammudega paremuse poole.
Selle kahe Noored Kooli aasta jooksul on tekkinud hea ettekujutus kõikidest ootustest õpetaja ametile. Enne programmiga liitumist ei osanud ma ette kujutada, et ainetunni andmine on ehk ⅓ kogu õpetaja tööst. Õnneks töötan Jüri Gümnaasium, kus ,,Täna parem kui eile’’ on lausa kooli hüüdlause. Tõepoolest on elukestev õpe tänapäeva paratamatu osa. Meil on koolis toetavad inimesed, palju projekte, õpikogukondi ja mõttekodasid. Alustajana tahaks kõigest osa võtta ja muutusi ellu viia, aga samas tean, et mida rohkem vastutust võtta, seda vähem on akude laadimise aega ja see mõjutab nii tervist kui ka eraelu. Seetõttu olen valinud suurte valikute seast prioriteedid.
Õpetajana lähtun missioonist, mille püstitasime ühes esimeses Noored Kooli töötoas. Minu eesmärk on kasvatada õpilasi, kes hoolivad endast, teistest ja loodusest (ikkagi loodusainete õpetaja). Õpilaste suhted teistega võivad lapse maailmavaadet väga tugevalt mõjutada. Kasvueas omandatud või sisendatud mõttelaad võib jääda inimest saatma terve tema elu. Kui lapsele juba algklassidest saati sisendada negatiivset, siis tekib õpilases jäävususkumus ja ta loobub üritamast, sest ta on nii ehk naa „see lootusetu“. Tulevikus mõjutavad ebaõnnestumised teda tugevalt ning ta ärritub negatiivse tagasiside peale kiiremini. Õpetajana proovin märgata head, mitte sildistada, ja rõhutada, et inimesed omavad erinevaid maailmavaateid. Tunnis väljendub see tunni alguses lühivideote vaatamisega, mille järel teeme vaikuseminuteid. Meditatsioon on väga aidanud klassis emotsionaalselt laetud olukorras jääda viisakaks.
Looduse tundma õppimine ja sellest hoolimine on samuti natuke vaikuseminutitega seotud, sest see on nagu kohalolu praktika. Märgata loodust, tajuda iga oma meelega keskkonda, võtta korraks aeg jälgimiseks ja keskenduda sellele, mis on, mitte sellele, mis oli või võiks olla. Seda saab loodusõpetuse tunniga palju siduda.
Olulised väärtused, mida soovin järgida, on ka mitmekülgsus ja liikumine. Proovin teha Liikuma Kutsuva Kooli mänge ka keemia tunnis, kus on tegelikult õppemaht väga suur. Üks kord mängisin oma keemia õpilastega koridoris mängu ja kuidagi ise arvasin, et teine keemia õpetaja mõtleb, et küll ma olen oma teemadega väga maas. Ei, ta pole seda kordagi öelnud, aga mu sisemine kriitik kardab, et teised räägivad nii. Tegelikkus on aga see, et kipun ette kujutama asju, mida tegelikult pole olnud.
“Minu eesmärk on kasvatada õpilasi, kes hoolivad endast, teistest ja loodusest.”
Õpetaja Annika Narva linnalaagris
Mäletan, et mul tekkis põhikoolis selline mõtlemine, et miks ma siin olen ja kulutan nii palju aega õppimisele, et saada üks emotsioonitu number, mis peaks kokku võtma selle, kas ma olen loll või tark, laisk või asjalik. Seetõttu olen proovinud oma tundidesse luua lisaväärtust rühmatööde, mänguliste ülesannete nagu Alias või aaretejaht näol. Võibolla tõesti ei jõua aasta lõpuks õpikut läbi võtta, aga vähemalt õpilased on rõõmsamad, arendavad oma sotsiaalseid oskusi ning liiguvad, mis on isegi olulisem kui oksüdatsiooniastme määramine.
Neid asju, mida tahaks teha on niivõrd palju, aga meil kõigil on päevas 24 tundi. Selleks, et korda saata suuri asju on vaja alustada iseendast, väikestest asjadest. Kui ülesanded hakkavad ladusamalt minema, saab teistega koostööd teha ja ülesanded jagada väikesteks ampsudeks, nii et kõigil on paras ports, mitte terve pudrumägi, mida mäluda.
Mind on väga kõnetanud mõte ,,Think globally, act locally’’. Selleks, et teha meie haridussüsteemis elumuutvaid tegusid, on vaja kõigepealt endale valdkond selgeks teha, selle käigus mitte läbi põleda ja seejärel koos teistega suuri plaane teha. Noored Kooli programmi lõpetamine on alles kõige algus.