Keemia- ja füüsikaõpetaja Loo Keskkoolis

Usun, et noored õpetajad suudavad tuua kooliellu värskendust ning vaheldusrikkust. Olen erinevate projektide raames otsinud erinevaid lihtsaid, odavaid ning efektseid katseid, mis tõmbaks noorte tähelepanu ning paneks nad imestama ning mõtlema: „Äkki keemia polegi väga keeruline teadus…“ Minu lähenemine on, et õpetaja on suunava, nõustava ja inspireeriva rolliga ning peab suutma lapsed mõtlema panema.

Agnel on Tallinna Tehnikaülikoolist bakalaureusekraad polümeer- ja elektronmaterjalide erialal ja magistrikraad materjalitehnoloogia erialal. Ta on kuulunud üliõpilasesindusse, olnud keemia- materjaliteaduskonna üliõpilasnõukogu esinaine ning teaduskonna õppekavakomisjoni liikmena aidanud kaasa õppekavade väljatöötamisele. Agnel on töökogemus logistiliste lahenduste koostamises. TTÜ magistrandina on ta ettekannetega osalenud mitmetel teaduskonverentsidel ning tema artikleid on publitseeritud teadusajakirjades. Mitmekülgse inimesena korraldab Agne Vanamõisa Käsitöölaata ning laulab ka TTÜ Naiskooris.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Jüri Gümnaasiumis

Usun, et suudan tutvustada õpilastele laiemat, värskemat ning aktuaalsemat pilti maailmast – kahjuks tihti elavad õpilased koolis justkui eraldi mullis, kuhu argipäev ning sellega seonduvad vajadused ei jõua. Oluline aspekt, millele oma õpetajatöös veel rõhku panen, on sooline võrdõiguslikkus. Kui tüdrukud ja poisid juba varakult tunnetavad, et nende sugu ei sea neile mingisuguseid piiranguid, vaid eelkõige mängib rolli nende huvi ja tahe millegagi tegeleda, teevad nad valikuid vastavalt sisetundele, sisemisele kutsele, mitte vastavalt ühiskonna poolt seatud raamidele – see aga tähendab palju õnnelikumaid ning rahulolevamaid ühiskonnaliikmeid tulevikus.

Triin on lõpetanud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumi kuldmedaliga ning tal on bakalaureusekraad cum laude Tallinna Tehnikaülikoolist avaliku halduseerialal. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Tallinna Ülikoolis politoloogia erialal. Ta on olnud praktikant Euroopa Parlamendis S&D fraktsiooni juures jaKaitseväe Peastaabis. Triin on töötanud dokumentaalmaksete spetsialistina Swedbankis, samuti vabakutselise tõlgi ning keelekorrektorina. Vabal ajal laulab Triin seto leelokooris „Siidisõsarõ“ ning tantsib Danceact tantsustuudios. Triin on lõpetanud Kehra Kunstidekooli kromaatilise kandle erialal.

Inglise keele õpetaja Põltsamaa Ühisgümnaasiumis

Programmis osalejana tahan konkreetses koolis mõjutada positiivse energia ja uute kogemuste läbi kogu koolipere – nii õpilasi, kolleege kui lapsevanemaid. Teen endast kõik, et ka need õpilased, kes koolitöö vastu esialgu huvi ei ilmuta, leiaksid võimaluse ja motivatsiooni areneda ning hoolitsen selle eest, et ka õpihimulistele noortele jaguks pidevalt väljakutseid.

Agne on lõpetanud Tallinna Inglise Kolledži kuldmedaliga ja omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolist inglise keele ja kirjanduse erialal. Ülikooli ajal on ta olnud filosoofiateaduskonna spordiatašee ja on osalenud Eesti Akadeemilise Spordiliidu spordiseminaridel. Samuti on ta tööd teinud OÜ Ehituseksperdis, kus tema ülesandeks oli suhtlemine inglise keelt kõnelevate klientidega ja keeletoimetus.

Inglise keele õpetaja Viimsi Keskkoolis

Kui rääkida igale lapsele hea hariduse võimaldamisest, siis just iga õpilase märkamine ja tema võimekuse ja omapäradega arvestamine loobki sellele suurele visioonile aluse. Hea haridus tähendab laste mõtlemise, mõistmise ja vastutustunde arendamist, et nad kasvaksid iseseisvateks ja suurt pilti ning seoseid märkavateks inimesteks. Ma soovin aidata neil näha õpetatavate ainete seost selle suure pildiga, panna neid samas kahtlema, küsima ja ise vastuseid leidma. Ma soovin, et minu õpilased näeksid laiu võimalusi ja julgeksid nendele loovalt läheneda.

Birgot lõpetas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna bakalaureusekraadiga. Õpingute kõrval tegutses ta üliõpilasorganisatsioonis AIESEC, olles viimati AIESEC Eesti turundusjuht. Birgot on käinud praktikal Nigeerias tarkvaraettevõttes ja Eestis Hansa Liising Eesti ASis. Tema kogemustepagasisse kuulub raamatumüügikogemus USAs.

Ajalooõpetaja Peetri Koolis

Kool peaks olema koht, kus õpitakse ja rakendatakse koostööd, meeskonnatööd ja loovust, sest just need oskused aitavad tänapäeva maailmas edasi jõuda ja seda paremaks muuta. Ühiskonnas on tänapäeval aina rohkem puudus positiivsusest ja ühtsustundest. Kool suudaks selle olukorra parandamiseks väga palju ära teha, sest kooliga puutub iga ühiskonna liige vähemal või rohkemal määral kokku. Kuna elan ise aktiivselt kaasa kohaliku külaelu arengule, siis tahaksin väga maakoolides näha noori, kelle silmad põlevad janust teadmiste üle ja huvist panustada oma kogukonda.

Henril on bakalaureusekraad Tallinna Ülikoolist ajaloo erialalt. Oma kodukoha patrioodina on ta kirjutanud kohalikest uudistest ajalehte Sõnumitooja, teinud noorsootööd MTÜ Aruküla Kultuuriseltsis ja juhatanud Pikavere Algkool-Lasteaia multimeediaringi. Isiklikult on Henrile kõige tähtsamad noorteleheAruküla Uudisedasutamine ja noortetöö tegemine liikumises Minu Eesti Noored. Henri kogemustepagasisse kuuluvad veel rühmajuhtimineÕpilasmalevas, noortejuhi töö Kose Gümnaasiumis, Eesti Noorteühenduste Liidu lehele AKEN artiklite kirjutamine ja õpilaslehe “Õ” tegevtoimetaja töö. Lisaks mängib Henri klaverit ja laulab Aruküla Noortekooris.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Keila Koolis

Olen hingelt akadeemik ja arvan, et jätkusuutliku Eesti tagab vaid hästi haritud rahvas. Kavatsen õpetades lastele lisaks faktiteadmistele ka selgitada, miks midagi õpitakse ja kus need teadmised võivad kasuks tulla.

Joannal on bakalaureusekraad Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisainis. Ta on olnud EKA üliõpilasesinduse aseesimees, esindanud üliõpilasi EKA nõukogus ja olnud EKA volinik
Eesti Üliõpilaskondade Liidus (EÜL). Koolitajana on Joanna tegutsenud Lihula Rahvaülikoolis ja arheoloogi abina Tallinna Vabaduse väljaku väljakaevamistel. Samuti on Joanna osa võtnud Kumu kunstimuuseumi avamisperioodi vabatahtlike programmist.

Inglise keele õpetaja Keila Koolis

Mina leian, et tunnid tuleb lastele nii huvitavaks teha, et nad iga kord hea meelega tundi tahavad tulla. Loomulikult ei arva ma, et klassiruum peaks olema nagu vabaajakeskus, kus on lihtsalt lahe käia, aga parema hariduse pakkumiseks tuleb lastel elu klassis võimalikult huvitavaks teha, ilma õpetavat osa kaotamata.

Kadi lõpetas Pärnu Ühisgümnaasiumi hõbemedaliga ning tal onbakalaureusekraad inglise filoloogias ja magistrikraad suulises tõlkes Tallinna Ülikoolist. Töötades Põllumajandusministeeriumis välissuhete büroo peaspetsialistina, on ta tegelenud erinevate dokumentide tõlkimise, ministri ja välisdelegatsioonide visiitide ettevalmistamisega ning olnud ka ministri tõlgiks visiitidel ja erinevatel konverentsidel. Läbi tudengiorganisatsiooni AIESEC käis Kadi Egiptuses praktikal, kus ta koostas koolitusmaterjale ja oli inglise keele õpetaja täiskasvanutele ja noortele. Vabatahtlikuna on ta tõlkinud MTÜ MONDO õppematerjale eesti keelde ning olnud MTÜ V.A.I.P. liikmena mitmete noortevahetuste korraldaja ja neil osaleja.

Kadi igapäevatööst ja õpetamiskogemusest saab lugeda tema blogist.

Keelekümblusõpetaja Läänemere Gümnaasiumis

Pühendan need kaks aastat sellele, et iga laps, keda ma õpetan, mõistaks, et tal on potentsiaal, mida arendades ootavad teda ees mitmed huvitavad võimalused. Õpetajana tahaksin panustada sellesse, et minu tunnid oleksid kaasahaaravad, mitmekülgsed ning arvestaksid iga õpilasega, et iga laps tunneks end olulisena.

Kristi on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala. Ta on projektipõhiselt töötanud kaks aastat PÖFFis ja Õpilasesinduste Liidus liikmete arendus- ja tegevjuhina. Lisaks on ta Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu noortekoja liige, mis korraldab igal aastal algklasside õpilastele pärimuspäevi. Kristile meeldivad kino, teater ja muusika. Samuti naudib ta reisimist ja looduses matkamist.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tallinna 37. Keskkoolis

Iga lapsega tuleb tegeleda vastavalt tema isikuomadustele ja käitumisharjumustele. Õpetaja peab oskama märgata aine õpetamise kõrval ka sotsiaalseid probleeme laste seas.

Laura-Liisal on bakalaureusekraad eesti filoloogia erialal Tallinna Ülikoolist. Laura on töötanud suvereporterina ajalehtedes Saarte Hääl ning Meie Maa ja viimati lasteajaõpetaja abina Keila Lasteaias Miki. Aktiivse noorena tegi Laura gümnaasiumiastmes kooli- ja õpilaslehte ja on olnud vabatahtlik Kanuti Gildi Saalis ja Hiiumaa TantsuFestivali korraldamisel.

Keelekümblusõpetaja Tallinna Kunstigümnaasiumis

Keelekümblusklassid on väga hea võimalus õpetada vene lastele eesti keelt ning seeläbi suurendada nende võimalusi väga hea hariduse ja hiljem töökoha saamisel. Ma tahan, et nendest lastest saaksid avatud maailmavaatega ja suhtlemisaltid kodanikud, kes ei karda suurte unistuste teostamise nimel väljakutseid vastu võtta.

Liisil on bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist ajakirjanduse- ja suhtekorralduseerialal ning magistrikraad kommunikatsioonijuhtimises, mille omandamise käigus õppis ta ka aasta Hollandis Hogeschool van Utrechtis. Õpingute kõrvalt on ta olnud Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilastele maletreener ning kommunikatsioonipraktikatel Tartu kohtutes ja Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioonis. Ta on töötanud bussifirmas AS ATKO raamatupidajana ja Eesti Energias andmesisestajana. Liis on kaasa aidanud Tartu Lille Maja tegemisteses ja olnud gümnaasiumi ajal aktiivne Eesti Väitlusseltsi liige.

Matemaatikaõpetaja Tallinna Laagna Gümnaasiumis

Minu eesmärk on inspireerida noori ise avastama, otsima nii küsimusi kui ka vastuseid. Ma tahan tekitada noortes sisemise tahte saamaks teada rohkem kui kooli kohustuslik programm. Igat noort tuleb eraldi julgustada võtma järgmist sammu ja tunnustada nende edasiminekut vastavalt nende tasemele. Usun, et kui noor inimene saab kooliajal innustatud matemaatikast, arendades seeläbi oma analüüsivõimet, mälu, loogikat, süsteemide loomise ja nägemise oskust, siis tuleb see kasuks kõikidel väljakutsetel, mis teda tänapäeva maailmas oodata võivad.

Raidol on Tallinna Tehnikaülikoolist magistrikraad tööstus- ja tsiviilehituse erialal ning ta on töötanud kolm aastat ettevõttes Insenerehituse AS sadamaehituse objekti- ja projektijuhina. Ülikooliõpingute ajal õppis ta aasta vahetusüliõpilasena Politecnico di Torino`s arhitektuuri ning olitudengiorganisatsiooni BEST-Estonia aktiivne eestvedaja korraldades mitmeid tudengitele suunatud üritusi, mille eest teda tunnustati TTÜ pronks teenetemärgiga. Õpingute kõrvalt juhtis ta ka rahvusvahelist meeskonda, mis vastutas üleeuroopalise tudengiorganisatsiooni „Board of European Students of Technology“ suhtluse eest ettevõtetega ja seeläbi tegevuseks vajalike rahaliste vahendite hankimise eest. Tema reisid ja vabatahtlik töö tudengiorganisatsioonis on viinud teda lisaks suuremale osale Euroopast praktikale naftapuurimisjaamas Kongos, seljakotiga läbi Kagu-Aasia, autoga ümber Austraalia ning mägimatkadele Kaukaasiasse ja Elbruse tippu.

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis

Psühholoogina tean, et kui mõnel põhjusel jääb laps kodus märkamata, võib aidata see, kui ta on koolis tunnustatud ja märgatud, mis omakorda on üks olulisi tugipunkte enese(kindluse) leidmisel. Minu suurim soov oleks innustada noori iseenda eest mõtlema, oma elu eest vastutust võtma ning oma individuaalsuse üle uhkust tundma. Leian, et just kooli kaudu on võimalik kujundada ühiskonda, kus on veidi vähem ebakindlust ja kitsarinnalisust ning rohkem vastastikust austust, avatud meelt ning eneseteostusrõõmu.

Triinul on Tartu Ülikoolist bakalaureusekraad psühholoogias ja omandab Tallinna Ülikoolist magistrikraadi politoloogias. Ülikooli ajal on ta õppinud Saksamaal Freie Universität Berlin’is. Triin on olnud teadusajakirja „Studies of Transition States and Societies“ tegevtoimetaja ning Tallinna Ülikooli Rahvusvahelisteja Sotsiaaluuringute Instituudis teadusassistendina viinud läbi riigiteaduste tudengite seminare. Oluliseimaks tulemuseks teadusmaastikul saab pidada ettekannet Association of the Study of Nationalitiesaastakonverentsil Columbia Ülikoolis New Yorgis 2011. aasta aprillis. Triin on töötanud ka Tallinna Lastekodu lasteturvakodus sotsiaaltöötajana javabatahtlikuna panustanud Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduse, internetinõustamisprojekti Lahendus.net ja Euroopa Psühholoogiatudengite Asssotsiatsioonide Föderatsiooni töösse.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Jüri Gümnaasiumis

Usun, et suudan tutvustada õpilastele laiemat, värskemat ning aktuaalsemat pilti maailmast – kahjuks tihti elavad õpilased koolis justkui eraldi mullis, kuhu argipäev ning sellega seonduvad vajadused ei jõua. Oluline aspekt, millele oma õpetajatöös veel rõhku panen, on sooline võrdõiguslikkus. Kui tüdrukud ja poisid juba varakult tunnetavad, et nende sugu ei sea neile mingisuguseid piiranguid, vaid eelkõige mängib rolli nende huvi ja tahe millegagi tegeleda, teevad nad valikuid vastavalt sisetundele, sisemisele kutsele, mitte vastavalt ühiskonna poolt seatud raamidele – see aga tähendab palju õnnelikumaid ning rahulolevamaid ühiskonnaliikmeid tulevikus.

Triin on lõpetanud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumi kuldmedaliga ning tal on bakalaureusekraad cum laude Tallinna Tehnikaülikoolist avaliku halduseerialal. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Tallinna Ülikoolis politoloogia erialal. Ta on olnud praktikant Euroopa Parlamendis S&D fraktsiooni juures jaKaitseväe Peastaabis. Triin on töötanud dokumentaalmaksete spetsialistina Swedbankis, samuti vabakutselise tõlgi ning keelekorrektorina. Vabal ajal laulab Triin seto leelokooris „Siidisõsarõ“ ning tantsib Danceact tantsustuudios. Triin on lõpetanud Kehra Kunstidekooli kromaatilise kandle erialal.

Programmi ajal: Inglise keele õpetaja Tallinna Pae Gümnaasiumis

Täna: Inglise keele õpetaja ja arendusjuht Tallinna Pae Gümnaasiumis

Mäletan, et kooliajal jagasid õpetajad tihtipeale klassi andekateks ja saamatuteks. Nii oli osa klassist vaikimisi edukas ja sai kooliga pingutamata hakkama. Teistel oli aga palju raskusi ja keegi ei üritanud neid aidata, kuna eeldati, et nad ongi nö „keerulised“ lapsed. See ei ole õige. Lähenedes igale õpilasele personaalselt ja proovides eelkõige neile selgeks teha õppimise mõtte, püüan õpilastes tekitada huvi mitte ainult oma aine vastu, vaid üleüldise hariduse saamise ja iseseisvate otsuste vastu.

Viktoria on lõpetanud Tallinna Ülikooli inglise keele ja kultuuri erialal. Ülikooli ajal tegi ta mitmeid tõlketöid, teiste seas ingliskeelse raamatu „Traditional Aikido“ tõlkimine vene keelde, samuti on ta tööd teinud eesti ja inglise keele repetiitorina. Viktorial on suur kogemustepagas klienditeenindajana, muu hulgas on ta töötanud tellerina Swedbankis ning teda on korduvalt tunnustatud “Hea Teeninduse Kuu” raames. Loe tema koolimõtteid blogist.