Programmi ajal: füüsikaõpetaja Tallinna Humanitaargümnaasiumis

Hea haridus on see, mis õpetab Sind õppima terve elu jooksul ning peaks andma praktilisi teadmisi erinevatest vaatenurkadest lähtudes. Soovin näidata õpilastele, et õppimine ise on huvitav ja sellel on täita väga oluline osa noore inimese enesearengus ning et igal koolis omandatud teadmisel on päris elus olemas praktiline väljund.

Ilja on lõpetanud Valga Vene Gümnaasiumi kuldmedaliga ning omandanud kõrghariduse Tallinna Tehnikaülikoolist elektroenergeetika erialal. Ülikooli kõrvalt hankis ta praktilisi kogemusi erinevate tehnikatoodete müügiesindajana. Ilja osaleb aktiivselt Eesti Väitlusseltsi töös ning on Tallinna Vene Väitlusseltsi nõukogu esimees. Vabal ajal meeldib talle panustada erinevatesse kodanikualgatustesse, sportida ja raamatuid lugeda.

Programmi ajal: eesti keele ja meediaõpetaja Narva Pähklimäe Gümnaasiumis

Tahan anda oma panuse, et õpilastele meeldiks koolis käia huvitavate tundide ja õppimisrõõmu pärast, mitte ainult et sõpradega koos viibida. Olla selline õpetaja, kes innustab lapsi püstitama endale suuri eesmärke ja neid saavutama. Usun, et unistused täituvad ning maailma parandamine algab siirast soovist midagi muuta!

Irina lõpetas Kallaste Keskkooli kuldmedaliga ning omandas kõrghariduse Tartu Ülikoolist ajakirjanduse erialalt. Töökogemuse hulka kuulub Peipsiranniku ajalehte kaastööde tegemine ning Peipsiääre vallavalitsuses töötamine. Irinale meeldib proovida uusi hobisid: žongleerimine, rulluisutamine, kõhutants, aga ka osavõtt reaalses keskkonnas toimuvatest seiklusmängudest Linnamängud. Irina kohta saad rohkem teada tema blogist.

Programmi ajal: füüsikaõpetaja Lähte Ühisgümnaasiumis

Hea haridus on küll väga laialivalguv mõiste, aga selle defineerimine ei olegi oluline, kui teada, mis selle saamiseks teha on vaja. Hea hariduse taga seisab hea õpetaja, mille lahtimõtestamine on olulisem aga lihtsam. Ainult pliiatsi, paberi, laua ja tahvliga ainet selgeks ei saa. Mina tahan olla hea õpetaja.

Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetanud Jaagul on kõrgharidus Tartu Ülikoolist füüsika erialal. Ta on aidanud korraldada filmifestivali ja noortebändide konkurssi, samuti osalenud Teadusbussitegevustes ja töötanud seiklusspordi korraldajana. Vabal ajal on ta lummatud mägedes matkamisest ja fotograafiast.

Programmi ajal: matemaatikaõpetaja Tartu Forseliuse Gümnaasiumis

Usun, et kui õpilane naudib kooli ja seal omandatut, siis olen teinud kõik selleks, et tal oleks hea haridus ja kõik teed lahti eduka tuleviku ees. Annan endast parima, et käsitletud oleks kõik, mis nõutud õppekavas, kuid kindlasti võtan eesmärgiks suurendada õpilaste silmaringi erinevates valdkondades ning anda neile edasi üldisi eluks vajalikke teadmisi ja väärtusi.

Kadri on lõpetanud Paide Ühisgümnaasiumi kuldmedaliga ning olnud Järva Reforminoorte klubi esinaine. Kõrgharidus on tal Tartu Ülikoolist majandusteaduseerialalt. Kadri on pidanud Kuma raadios saatejuhi ametit ning olnud DenimDream kaupluse juhataja Tartus. Kaks suve on ta müünudSouthwesterni suveprogrammis ukselt-uksele raamatuid Ameerikas ning olnud müügitulemustega Euroopa üliõpilaste seas parim.

Programmi ajal: ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tartu Kutsehariduskeskuses

Minu meelest peaks õpetaja olema see, keda huvitab õpilase käekäik rohkem kui vaid selles osas, kas ta on kohustusliku kirjanduse õigeks ajaks läbi lugenud ja kas kodune töö on tänaseks tehtud. Õpetaja peab lisaks aine õpetamisele oskama märgata ka seda, millistel õpilastel on aine vastu sügavam huvi ja millega neil tuleb rohkem vaeva näha. Tahan teha seda tööd südamega ja hoolida iga oma õpilase käekäigust – nii klassiruumis kui väljaspool seda.

Karin on lõpetanud Viimsi Keskkooli kuldmedaliga ning on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolist õigusteaduse erialal, kõrvalerialaks riigiteadused. Väga aktiivse noore inimesena on ta koolitanud noori ja korraldanud noorteseminare, olnud vabatahtlikuna seotud erinevate noorteorganisatsioonidega, kuid samuti töötanud Eesti Õpilasesinduste Liidus liikmete valdkonna arendusjuhina. Karini tegevust on aukirjaga tunnustanud Tallinna linn, Viimsi Kool, Viimsi vald ning EÕEL. Tema kogemustepagasisse kuulub ka Southwesterni raamatumüügisuvi Ameerika Ühendriikides. Karini kireks on reisimine ja kirjutamine – eriti meeldib talle reisidelt postkaarte saata ja need äärest ääreni reisimuljetega täita :). Oma mõtteid jagab ta ajaveebis.

Programmi ajal: tööõpetuse õpetaja Tallinna Reaalkoolis

Leian, et kool ei saa õpetada lapsele kõike, vaid on pigem suunanäitaja ja inspiratsiooni jagaja. Tahan pakkuda oma disainihariduse taustal uusi võimalusi loovaks arenguks. Luua uus positiivne koolisisene või koguni linnasisene liikumine, mis tiivustaks teisigi. Disaini õpetamine juba põhikooli astmes annab noortele võimaluse mõista praktilist maailma laiemalt – selle kultuurilisi, tehnoloogilisi ja majanduslikke muutujaid. Samuti usun, et suudan naisterahvana nn. meestevaldkonnas julgustada tütarlapsi julgemalt tehnikavaldkonnas huvi üles näitama. See soodustab kindlasti õpilasi edaspidises elus individuaalsemaid valikuid tegema.

Katrin on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini eriala ja täiendab end hetkel Tallinna Tehnikaülikoolis disaini ja tootearenduse magistrantuuris. Ta on olnud tegev mitmete disainialaste projektide teostamisel: Viljandimaa kammerkoori juubeliväljaanne, Tallinna Linnamuuseumi näituseprojekti „Mureliku suuga“ kujundus, disainerloomingu prototüüpimine Itaalias firmas ZOOI, Räpina paberivabriku uute laiatarbekaupade disainimisel jm. On enda poolt disainitud toodetega osalenud mitmetel näitustel: “Interjöör 2011” Eesti Näituste messikeskuses, “Olge head, istuge!” Eesti Vabaõhumuuseumi Pulga talus 2010. aastal, “Contemporary Past” Vilniuses 2009. aastal, Disainiöö näitus Kultuurikatlas 2008. aastal jt. Katrini disainiprojekt Maca Bag on pälvinud ka meedia tähelepanu Eesti Päevalehes ja Ärilehes.

Programmi ajal: keelekümblusõpetaja Haabersti Vene Gümnaasiumis

Noored Kooli programmis osaledes soovin anda oma panuse, et noored saaksid natukene teistsugust vaatenurka enda õpingutes – oluline on panna noored saama aru asjade tähtsusest, esitama küsimusi ning teadma, kust ja kuidas leida neile vastuseid. Lisaks teadmistele, soovin edasi anda inimlikkust, sõbralikkust, meeskonnatöö väärtusi, julgust suhelda ning õpihimu.

Kristel on lõpetanud Tallinna Ülikooli psühholoogia erialal, kõrvalerialaga kunstiteraapias. Keskkoolis käis ta Paides, kus oli kolm aastat kooli õpilasesinduse president. 2006.aastal omistati Kristelile Järvamaa “Parima noore” tiitel ning valiti üle-Eestilisel konkursil “Heaks Eeskujuks”. Kristel on muuhulgas töötanud spordipsühholoogia ja tantsuteraapia lektori, aga ka tantsu- ja vesiaeroobika treenerina, mis on ka ühtlasi Kristeli hobiks. Kristel kuulub MTÜ NÜ TORE juhatusse, mille eesmärgiks on muuta koolikeskkond sõbralikumaks ja toredamaks kõigile koolis viibijatele, õpetades noortele erinevaid sotsiaalseid väärtusi.

Programmi ajal: inglise keele õpetaja Pelgulinna Gümnaasiumis
Täna: inglise keele õpetaja ja gümnaasiumi õppejuht Pelgulinna Gümnaasiumis

Õpetajana tahaksin ma eelkõige lastesse sisendada teadmist, et õppimine ei lõppe sellega, mida tehakse koolitunnis või kodutööna. Lisaks keeleoskuse arendamisele tahaksin lastesse süstida ka tahtmist maailmas olevate probleemide üle mõtiskleda ning julgust oma arvamust avaldada. Tänased lapsed hakkavad lahendama homseid probleeme ning minul on õpetajana unikaalne võimalus aidata neil saada uudishimulikeks ja osavõtlikeks täiskasvanuteks.

Rakverest pärit Kristi on omandanud kõrghariduse Tartu Ülikooli riigiteaduste erialalt. Kooli kõrvalt on ta töötanud neli aastat telesaadete ja filmide tõlkimisega inglise keelest eesti keelde. MTÜ Euroopa Maja liikmena on Kristi organiseerinud ingliskeelseid Euroopa Parlamendi simulatsioone ning koolitanud sealseid osalejaid. Vabal ajal meeldib Kristile jäädvustada kauneid loodusvaateid.

Programmi ajal: geograafiaõpetaja Loo Keskkoolis

Kõige paremini jäid kooliajast meelde õpetajad, kes muutsid seoste abil õpitava materjali isiklikuks, leidsid õpilastega ühise keele ning innustasid neid mõtlema. Mu eesmärk oleks aidata lastel mõista, et minu ainetund ei ole koht, kus peab vaid kohustuslikus korras istumas käima, vaid et tegemist on vajaliku ja eelkõige huvitava ainega, mida igaüks iseenda jaoks õpib. Lisaks enda õppeainele loodaksin panna õpilasi huvituma ka nende haridusteest üldisemalt. Usun, et igal lapsel Eestis on võimalik saada hea haridus juhul, kui õpetajad neid seda omandama innustavad ja aitavad.

Laural on bakalaureusekraad Tartu Ülikoolis geograafia erialalt. Ta on töötanud TNS Emoris küsitlejana ning Southwesterni suveprogrammis Ameerika Ühendriikides ukselt-uksele raamatute müüjana, kus saavutas Eestist pärit esmaosalejate hulgas müügitulemustelt 2. koha. Kooli kõrvalt panustas Laura erinevatesse muusikalistesse projektidesse, nagu Tudengimuusikal ning ETV tütarlastekoori projektid-kontserdid. Ta on töötanud ligi aasta aega ka Inglismaal ning võttis 2010-2011 aastal ette 11-kuulise ümbermaailmareisi, mis on jäädvustatud ajaveebi

Programmi ajal: bioloogiaõpetaja Keila Koolis

Sooviksin noori julgustada mõtlema “oma moodi”, leidma igas negatiivses noodis positiivset, võimaldada kõigile võrdsed võimalused. Usun, et igaüks saab hakkama, loodan, et suudan iga noore selle tõdemuseni viia. Arvan, et haridusel on noorte kujunemisel, arenemisel väga oluline osa, mille läbi võib muutuda terve ühiskond. Õpetamine võiks olla minu viis maailma paremaks muuta.

Liinal on Tartu Ülikoolist bakalaureusekraad geoloogia ning magistrikraadökoloogia ja elustiku kaitse erialalt. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis teadlasena ning olnud praktikal Tartu-Jõgeva regiooni Keskkonnaametis. Liina osalenud füüsika-, keemia- ja bioloogia õpikodade väljatöötamisel ja läbiviimisel. Ta laulab E STuudio kammerkooris ning Tartu Ülikooli Akadeemilises Naiskooris.

Programmi ajal: geograafiaõpetaja Tallinna Humanitaargümnaasiumis

Usun, et iga laps on eriline, oma eelistuste ja arusaamadega, mida tuleb austada; samas on õpetajal kohustus tutvustada ka teisi vaateid ja arusaami, et noorel tekiks võimalikult suur ülevaade oma valikutest ja võimalikest tagajärgedest.

Liis on omandanud kõrghariduse Tallinna Ülikoolist geoökoloogia erialal ning täiendab end hetkel sama eriala magistrantuuris. Kooli kõrvalt on ta enda oskusi täiendanud Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi heaks töötades. Vaba aega sisustab Liis looduse rüppes – talle meeldib matkata ja jalutada.

Programmi ajal: ajalooõpetaja (osaliselt keelekümblusklassidele) Kehra Gümnaasiumis

Õpetaja on õpilase peamine mõjutaja koolis, tema võimuses on luua sobiv keskkond arenguks, olla eeskujuks ning innustajaks, mis seab väga kõrged nõudmised õpetaja isiklikule arengule. Hea hariduse eelduseks on hea õpetaja, toimiv ning võrdväärne õpilase ja õpetaja suhe. Olen õnnelik, et Noored Kooli programmis osalemine võimaldab mul pühenduda selle suhte uurimisele ning interpreteerimisele.

Liisal on bakalaureusekraad ajaloo erialal Tartu Ülikoolist ning hetkel omandab ta magistrikraadi Tallinna Ülikoolist hariduse juhtimise erialal. Liisa on töötanud Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusesprogrammijuhi ning välisprojektide rakendamise osakonna juhatajana, tegelenud erinevate haridusprojektidega Sisekaitseakadeemias. Ta on Kaitseliidu Tallinna Maleva Ida kompanii liige ning osalenud aktiivselt Kaitseliidu ajalooraamatu koostamisel.

Programmi ajal: keemia-, füüsika- ja geograafiaõpetaja Rakke Gümnaasiumis

Kui õpetaja suudab motiveerida ja kaasata õpilasi, siis on tal lapse elule väga sügav mõju. Sooviksin anda oma positiivse panuse laste arengule, tekitades neis huvi nii õpitava aine kui ühiskonnas toimuva vastu. Eesti vajab kodanikke, kellel on soov panustada ja mitte ainult nõuda.

Maarika lõpetas Valga Gümnaasiumi hõbemedaliga ning tal on kõrgharidusgeenitehnoloogia erialalt Tartu Ülikoolist. Töökogemuse hulka kuulub kolm suve ukselt-uksele raamatute müük Ameerikas Souhtwesterniga, väga edukas müügi ja müügijuhtimisekogemus LHV pensionisammaste ja GSM valves. Maarika töötab Põlva Maavalitsuses avalike suhete nõunikuna. Vabal ajal tegeleb ta sportimise ja lugemisega.

Programmi ajal: eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kristiine Gümnaasiumis

On hästi oluline, et kirjandustunni atmosfäär oleks võimalikult aktiivne, vaba ja sõbralik, et õpilastel tekiks tahe ja julgus avaldada oma arvamust. Olen õpetajaks olemise üle palju mõelnud ja leian, et selle töö juures on kõige raskemaks osaks just see tingimusteta hoolimine oma õpilastest. Tänu ja tunnustus heale õpetajale võib tulla aastaid hiljem. Seniks aga on vajalik kõigutamatult uskuda iga õpilase arengusse ja olla õnnelik väiksemategi edusammude üle.

Mari õppis Tartu Ülikoolis kirjandust ja eesti filoloogiat. Tema töökogemuse hulka kuulub subtiitrite tõlkimine telesaadetele ning lasteraamatute tutvustamine Apollo raamatukaupluse jututundides. Kirjandusele lisaks on Mari suureks hobiks ka teater – kooliajal osales ta aktiivselt Nõmme Keskuse teatritrupis ning kirjutas ka ise näidendeid.

Programmi ajal: bioloogia- ja geograafiaõpetaja Rakke Gümnaasiumis

Õpetaja peab aitama õpilasel endale selgeks teha, millised on need võtted, kuidas ta peaks õppima, et ainet kõige efektiivsemalt omandada. Õpilaste jaoks tuleb aine võimalikult huvitavaks muuta ning kui teadmistejanu on neisse juba süstitud, siis ei tundu ükski aine ebavajalikuna.

Mariliisil on bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist ökoloogia ning elustiku kaitse erialalt, hetkel täiendab ta end sama eriala magistrantuuris teisel kursusel. Ta on olnud erialasel praktikal Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi ja Jõgeva-Tartu regioonis. Mariliis on olnud oma koduklubi Noorteühingu 4H president ja aktiivne kooli õpilasomavalitsuses. Vabal ajal meeldib talle tegeleda spordiga: eelkõige võrkpalli, rulluisutamise ja ujumisega ning sõpradega lauamänge mängida ja käsitööga tegeleda.

Programmi ajal: ühiskonnaõpetuse, ajaloo- ja saksa keele õpetaja Haapsalu Gümnaasiumis

Õpetaja saab olla õpilase parim sõber koolis, kuid ei tohi unustada, et sellel sümbioosil peab olema ka tulemus tekkinud teadmistepagasi näol. Näen oma missiooni olla oma tulevastele õpilastele eeskujuks, heaks kuulajaks kui vajadus tekib ja ennekõike toeks ja suunajaks hariduse omandamisel, et õpilane tuleks igal hommikul kooli säravail silmil mitte hirmunult.

Hõbemedaliga Kadrioru Saksa Gümnaasiumi lõpetanud Mihklil on bakalaureusekraad Tartu Ülikooli õigusteaduse erialalt. Ta on töötanud Eesti Rahvusraamatukogussaksakeelsete lugemissaalide konsultandina. Lisaks on Mihkel esindanud Eesti Kirjastuste Liitu Frankfurdi raamatumessil ning olnud giid Tallinna Toomkirikututvustamisel. Vabal ajal meeldib talle palju lugeda ja tegeleda muusikaga.

Programmi ajal: ajaloo-, usu- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tartu Raatuse Gümnaasiumis

Kahjuks tundub olukord Eestis tänasel päeval olevat selline, et kõigil lastel pole võimalust saada võrdselt head haridust. Noored Kooli programmis osaledes tahaksin õpetada lapsi kes on oma eakaaslastega võrreldes pigem ebavõrdses olukorras ja läbi selle anda enda väikene panus ideaali realiseerumiseks.

Mihklil on kõrgharidus ajaloo erialalt Tartu Ülikoolist. Kooli kõrvalt on ta tegelenud Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutuse portaalipeatoimetaja ametiga ning osalenud erinevatel rahvusvahelistel Euroopa Liidu üritustel. Aktiivse noore inimesena on Mihkel osalenud Eesti Väitlusseltsi, Tegusate Eesti Noorte ja Eesti Üliõpilaste Seltsitöös.

Programmi ajal: füüsikaõpetaja Keila Koolis

Olen arvamusel, et õpetamine on pigem õppimist soodustavate tingimuste loomine, kui otseselt teadmiste edasiandmine. Pean oluliseks, et õppimine toimuks positiivses ja noortepärases õhkkonnas, mis motiveerib juba iseeneesest kaasa mõtlema ja töötama. Tahan arendada õpilastes seoste tekitamise oskust ja süvendada arusaama, et kõik need seosed kokku annavadki selle vägagi mitmekesise ja põneva päriselu. Füüsika on päriselu alus ja ma tahan, et ühel päeval avastaksid selle ka minu õpilased.

Reenol on bakalaureuse- ja magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist elektroonika- ja biomeditsiinitehnika erialalt. Hetkel täiendab ta end doktoriõppes samal erialal. Ülikoolis on ta olnud aktiivne tudengiesindaja erinevates otsustuskogudes. Kooli kõrvalt on Reeno töötanud 9 aastat tarkvara arendusspetsialistina teadus- ja arendusettevõttes Cybernetica. Ta on tegev ka TTÜ tantsuansamblis Kuljus.

Programmi ajal: matemaatikaõpetaja Pirita Majandusgümnaasiumis

Usun, et igale lapsele on võimalik iga aine koolis selgeks teha ja õpetaja peamiseks ülesandeks ongi huvi tekitamine. Soovin tekitada lastes huvi matemaatika vastu – see ei ole lihtsalt arvutamine, vaid palju loogilisi seoseid ja elulisi ülesandeid.

Tallinna Reaalkooli lõpetanud Silvial on bakalareusekraad matemaatikas Tartu Ülikoolist. Kooli kõrvalt tegeles ta ettevõtlusega, koostades ja turundades „Puust ja punaseks“ matemaatika videotunde. Varem on Silvia töötanud Swedbankis. Vabal ajal tegeleb ta tervisespordiga.

Programmi ajal: ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ning saksa keele õpetaja Tallinna Saksa Gümnaasiumis

Õpilase ja õpetaja vaheline usaldussuhe on üks vanemaid ja olulisemaid inimkonna ajaloos. Selle koostöö vili ei ole ainult õpilase teadmiste avardumine ja head hinded, vaid nii õpetaja, kui õpilase isiksuse arenemine, rõõm tööst ja koostööst, õpilase positiivse maailmapildi kinnistumine. Arvan end olevat kogenud mainitud ideaalset õppimissituatsiooni- mul on olnud mitu väga inspireerivat õpetajat. Leian, et on tulnud aeg ühiskonnale midagi tagasi anda. Soovin õpetajana reaalselt kujundada Eesti tulevikku.

Tuulikal on magistrikraad Tartu Ülikoolist saksa keele ja kirjanduse erialalt, lisaks on ta õppinud aasta aega Konstanzi Ülikoolis Saksamaal kirjandusajalugu ning Eesti Diplomaatide Koolis rahvusvahelisi suhteid ja Euroopa integratsiooni. Ta on juhtinud TV3 noortesaadet ning töötanud turunduse vallas Grohe kontsernis. Tuulika on vabatahtlikuna teinud noorsootööd ning vabal ajal meeldib talle kuulata klassikalist muusikat, lugeda head aja-, eriala-ja ilukirjandust ning matkata perega looduses.