Mõned lapsed õpivad kiiremini, teistel võtab aega, et saavutada sama tulemus. See ei tähenda, et teised rumalamad oleks – iga õpilast tuleb toetada vastavalt tema individuaalsetele vajadustele. Õpetaja kohustus on märgata neid õpilasi, kes on sattunud hätta ja vajavad abi. Õpetajal peaks jääma aega ja jaksu, et hoolida. Tahangi saada selliseks õpetajaks, kes üritab alati õpilaste probleeme märgata ja neile lahendusi leida. Kool peaks olema turvaline ja hea koht, kuhu kõik lapsed tahaksid rõõmuga tulla.

Saskia on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Tal on töökogemus teenindusvaldkonnast, samuti on ta vabatahtliku tugiisikuna panustanud YFU Eesti töösse.

Iga laps ja noor on erinevate võimete, huvide ja soovidega ning seda peaksime arvestama ka neile hariduse pakkumisel. Eraldi tegelemist ja tähelepanu ei vaja vaid hariduslike erivajadustega lapsed, vaid ka need, kes on konkreetses aines tugevamad ning oleksid võimelised rohkemaks, kui õppekava ette näeb. Usun, et hetkest, kui hakkame iga last ja noort nägema kui individuaalset isiksust, hakkavad ka õiged lahendused ja õpetamismeetodid meieni tulema.

Reet on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ärinduse erialal. Enne seda omandas ta kahe aastaga Tallinna Tööstushariduskeskuses rätsep-stilisti eriala, mille lõpetas kiitusega. Tal on ette näidata esikoht kutsevõistluselt Noor Meister 2014 rätsepa erialal ja oma ettevõte – Rätsepastuudio Nõel, kus ta vastutab kõige eest, alates klientide leidmisest ja teenindamisest kuni raamatupidamiseni välja. Lisaks on ta töötanud teenindusettevõttes personaliassistendi ja värbajana ning vabatahtlikuna panustanud Tapa Lastekaitseühingu tegevusse.

Soovin panustada Eesti haridussüsteemi, aidates pöörata tähelepanu õpistrateegiate õpetamisele ja õppimisega seotud hoiakute kujundamisele, et õpilased tuleksid edukamalt toime nii koolis kui ka tulevikus tööturul. Tahan muuta tunnid õpilastele huvitavaks, praktiliseks ja väljakutsuvaks, võttes eeskujuks enda kooli ja ülikooli päevilt meeldejäävamad õppejõud ning nende meetodid. Mida huvitavam ja positiivsem on õhkkond, seda julgemalt suudavad õpilased arutleda ja ennast väljendada. Usun, et n-ö kastist välja mõtlemine on õpetajatöös olulisel kohal.

Ott on lõpetanud Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse erialal ning õpib hetkel Tartu Ülikooli magistriõppes geograafia ja geoinformaatika erialal. Õpingute kõrvalt on ta töötanud hotellis portjeena ning tegeleb aktiivselt spordiga. Ta on osalenud nii üliõpilaste Euroopa meistrivõistlustel korvpallis kui ka ultimate frisbeemaailmameistrivõistlusel ning loodab ka enda õpilastele sisestada vaimse ja füüsilise tervise sümbioosi olulisust.

Tahaksin olla see rõõmsameelne ja entusiastlik õpetaja, kes ehk minu kooliajal puudus ja olen 100% valmis andma endast kõike. Noori ei tohiks võtta kui massi, vaid arvestades, et iga laps on eriline.

Maris on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti kirjanduse erialal. Ta on töötanud Vanemuise teatris noortetöö juhendaja ja panustanud korporatsiooni Sororitas Estoniae tegevusse.

Liigagi lihtne on kritiseerida ühiskonda, süsteeme ja poliitikat sealjuures midagi tegemata, kuid muutusteks on oluline oma mugavustsoonist välja astuda ning ka kodanikuna ühiskonna diskussioonides osaleda. Samas on intelligentse diskussiooni pidamiseks hädavajalik hea haridus, mida õpetajana saan otseselt mõjutada. Usun, et süsteemi muutmiseks ja arendamiseks peab kõigepealt süsteemi sügavuti tundma õppima. Õpetaja ametisse astudes teen esimesed sammud koolisüsteemi parandamiseks.

Mariettal on usuteaduse bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist ja ta õpib religiooniuuringute magistrantuuris. Ühe semestri on ta õppinud vahetusüliõpilasena Prahas. Marietta on töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus tegevusjuhendajana ja Tartu Maarja Tugikeskuses kasvataja-tugiisikuna. Lisaks on ta kirjutanud artikleid ajakirjale Mari. Kolm aastat on ta programmijuhina korraldanud Tartu Indiefesti, samuti on ta olnud TÜ üliõpilasesinduse liige ja tuutor.

Minu missiooniks on töö iga lapsega nõnda, nagu temale sobib. Lapsed on erinevad ja mitte keegi ei pea mingist kindlast šabloonist läbi käima, et sobituda kooli, tänavale, ühiskonda laiemalt. Pole olemas ühtset Vitruviuse inimese mõõtu ja seda mitmekesisust ma tahakski toetada ning julgustada lapsi “iseolema”. Tahan tõestada, et minu idealistlik lähenemine on tänapäeva koolis võimalik.

Juristiharidusega Marget on üle kümne aasta töötanud Justiits- ja Rahandusministeeriumis ametnikuna. Selle aja sisse on mahtunud nii stažeerimine Euroopa Komisjoni voliniku juures kui ka Euroopa Liidu eesistumise konverentside korraldamine. Lisaks “Noored kooli” programmis osalemisele õpib Marget Tallinna Ülikoolis ajalugu.

Minu arvates peab muutuma Eesti jagamine Tallinnaks ja ülejäänud Eestiks. Me peame lõpetama ainult enda ette vahtimise ja tegema midagi, et ka väikesed kohad areneksid. Ma kardan, et kui me ei hakka kohe, nüüd ja praegu vaatama Tallinnast kaugemale, siis meie maakoolid ja maapered lihtsalt kaovad.

Maarikal on magistrikraad toidutehnika ja tootearenduse erialal Tallinna Tehnikaülikoolist. Ta on andnud matemaatika eratunde erivajadustega lastele ja enne “Noored kooli” programmiga liitumist töötas ta ühe õppeaasta Sindi Gümnaasiumis keemiaõpetajana.

Näen, et minu roll on luua usaldusväärne ja sõbralik keskkond, mis tekitab õpilastes soovi avastada maailma. Ma tunnetan, kuidas lapsed tänapäeval vajavad toetavat ning armastavat õpetajat rohkem kui kunagi varem. Täiskasvanut, kes usub igasse lapsesse ning näeb temas teistega võrreldamatut isiksust. Läbi selliste väärtuste, nagu lahkus, siirus ja ausus, soovin süüdata lastes loomulikku uudishimu. Läbi avatuse, usalduse, kannatlikkuse ja eelarvamustevabaduse soovin tuua lastele rõõmu uute teadmiste avastamisest ning innustada ja kasvatada nende iseseisvust. Soovin näidata, et võimalused luua ning saavutada on piiramatud, maailm on lai ja avar ning kõiki unistusi saab täita, panustades samm-sammult enda arengusse ning isikuomaduste kasvatamisse.

Luciné on viimased 11 aastat tegutsenud panganduse ja ettevõtluse valdkonnas korporatiivklientide haldurina. Tal on võõrkeelte ja ärikorralduse bakalaureus EBSist ja praegu õpib ta sealsamas turunduse juhtimise magistrantuuris. Luciné räägib armeenia, eesti, vene, inglise, prantsuse ja saksa keelt. Lisaks võõrkeelte õppimisele on tema hobideks jooga, eneseareng, jooksmine, lugemine ja looduses viibimine.

Olen alati olnud veendunud, et õpetaja pole pelgalt teadmisi edastav infovoldik. Õpetaja on klassiruumis selleks, et väärtustada igat õpilast ja pöörata neile tähelepanu ning hoida meeles inimlikkust. Kool ei peaks olema konveiermeetodil töötav mehhanism, mis edastab stampteadmisi, vaid pöörama tähelepanu iga lapse ja noore ainulaadsusele ja sellega ka arvestama. Õpetajana tahan leida viise, kuidas lapsi innustada ja leida võimalusi, mis soodustaksid iga õpilase võimetekohast õppimist. Minu jaoks on tohutult inspireeriv, et mul on võimalus aidata lastel leida oma hääl ja enesekindlus, aidata neil areneda ning motiveerida neid püüdlema oma potentsiaali poole.

Liivial on kirjanduse ja kultuuriteaduste bakalaureusekraad ning teatriteaduse magistrikraad Tartu Ülikoolist. Ta on neli aastat olnud Lottemaa teemapargi näitleja ja juhtinud multifilmitegelastena mitmeid lasteüritusi. Vabatahtlikku tööd on Liivia teinud rahvusooperis Estonia ja TÜ Teatriteaduse Üliõpilaste Loožis.

Kindlasti on hea hariduse üheks alustalaks avatud, sõbralikud ja targad õpetajad, kes oskavad luua iga lapsega personaalse positiivse suhte ning näha, mis konkreetseid lapsi motiveerib ja nende puhul töötab. Samuti peaks olema õpetajate omavahelised suhted head selleks, et õppeaineid saaks võimaluste piires siduda, aga ka selleks, et lapsed näeksid enda ümber positiivseid toimivaid suhtlusviise, ka erimeelsuste korral. Usun, et suudan olla just selline õpetaja – luua positiivseid suhteid, aidata õpilastel sama teha ja selle käigus ka ained selgeks saada.

Liis-Marii on folkloristika magister, Eesti Väitlusseltsi liige ja aktiivne vabatahtlik nii Tartu Ülikooli rahvaluule konverentsidel kui ka Tartu Nefa rühmas. Ta on töötanud teenindus- ja turundusjuhina ning aidanud korraldada Maailmafilmi festivali.

Hariduse kvaliteet sõltub minu hinnangul eelkõige õpetajast. Selleks, et iga laps saaks väga hea hariduse on vaja igasse kooli entusiastlikke, sõbralikke, loovaid, empaatilisi, tarku, hea huumorimeele ja ka heade pedagoogiliste oskustega õpetajaid. Selleks, et niisugused inimesed kooli tööle tuleksid on vaja häid väljaõppe- ja täienduskoolituse võimalusi, toetavaid programme (nagu Noored Kooli), koolides paindlikku töökorraldust ja head juhtimis- ja organisatsioonikultuuri ning töötasu- ja muid motivatsioonisüsteeme, mis väärtustaksid õpetajatööd.

Liinal on haldusjuhtimise magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist ja ta on töötanud 20 aastat Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuses erinevatel ametikohtadel, sh õppeosakonna juhataja, arendustalituse juhi ja direktori asetäitjana kvaliteedi alal. Samuti on ta olnud eripedagoogika lektor Tartu Ülikoolis.

Usun, et iga laps saab areneda enda parimaks versiooniks. Kool ei pea õpetama ainult lugemist, kirjutamist ja info otsimist, vaid ka oskust eksida, teha ennast kuuldavaks, arutleda, kahelda, pingutada arengu, mitte tulemuse nimel. Meil ei ole vaja ainult inimesi, kel on head teadmised reaalainetes, vaid ka neid, kes on julged, hakkajad, korras sisemaailmaga. Arvan, et emotsionaalne haridus on sama tähtis kui kõik muu. Minu unistuste koolis on lahti lastud mõttest, et kolm on poistele paras hinne ja tüdrukud peavad vaid viisi saama, jäetud kõrvale sooga määratud käsitööoskused, valesti vastamise hirm. Ükskõik, mis toimub kodus, kasvataks kool lastes uskumust, et ka poisid võivad pisaraid valada ja tüdrukud vihastada, et ainult nemad ise, mitte kaaslased või ühiskond, määravad, mida nad saavad või ei saa teha.

Laural on bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist eesti kirjanduse erialalt. Ta on olnud erivajadustega laste kasvataja, ratsutamistreener ja aidanud korraldada ratsavõistlusi.

Ükski laps ei tohiks tunda ennast väheväärtusliku või rumalana. Igaüks on milleski hea ja minu kohustus on aidata see neis üles leida. Ja kui see pole just matemaatika, millest nad huvitatud on, siis saan ikkagi teha matemaatika neile põnevaks ja lihtsasti mõistetavaks. Oluline on saada koolis selgeks oskused õppida ja otsida, sest see on see, mis meid elus edasi viib. Tahan olla oma töökuse ja pühendumisega noortele eeskujuks.

Kristine Dianel on bakalaureusekraad Tallinna Tehnikaülikoolist geenitehnoloogia erialalt. Ta on rahvatantsujuhendaja ja teinud vabatahtlikku tööd nii Eestis kui Lõuna-Koreas. Enne “Noored kooli” programmiga liitumist oli ta ühe õppeaasta matemaatikaõpetaja ja klassijuhataja Kivimäe Põhikoolis, kus jätkab oma tööd ka NK osalejana.

Ma soovin, et noored saaksid hea hariduse, et neil oleks kindel tunne liikuda oma eesmärkide ning unistuste poole. Soovin, et saaksin olla noorele inimesele eeskujuks, anda edasi temale vajaminevaid oskusi ja teadmisi tulevikuks ning olla toeks ning motiveerijaks õppetöös ja unistuste teostamisel. Ma tahaksin, et koolis käimine oleks õpilasele meeldiv ja turvaline. Selleks on vaja aga muuta õppetöö põnevaks, haaravaks ning näidata õpilasele, et tema kõrval on olemas inimesed kes teda toetavad. Minu suur soov on olla ühe klassi klassiõpetaja ning tekitada oma turvaline kodu ja peretunne. Õpetajal on väga suur võimalus õpetada tegema head meeskonnatööd, panna õpilasi üksteist väärtustama ja teineteisele toeks olema.

Karolin on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala. Ta on töötanud laagrikasvatajana Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses ja FänClab noortelaagris. Samuti on ta olnud vabatahtlik Tartu Laste turvakodus ja laste leinatoetuslaagris, MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde tugiisik ning korraldanud Emajõe festivali lasteala.

Õpetaja ja õpilase vahel peaks olema usaldusväärne suhe, kus õpilane teab, et õpetaja toetab teda arenemisel ja mõistab, et pole tähtis kohe alguses kõike osata. Selleks ongi kooli tuldud, et õppida ja areneda – mitte ainult ainekava alusel, vaid inimesena. Õpetaja peaks austama õpilast ja vastupidi.

Karelil on Loomakasvatussaaduste tootmise magistrikraad Eesti Maaülikoolist. Ta on elanud kaks aastat Amazonase vihmametsas, kus viis läbi elamusretkesid külastajatele. Enne “Noored kooli” programmi töötas Karel vanemadministraatorina Pärnu Rannahotellis.

Minu sooviks on inspireerida meie uut järelkasvu teadusest huvituma ja sellega tegelema. Kooliajast mäletan, et kõige arendavamana ja ka lõbusamana tundusid need ülesanded, mis panid õpetajat ja õpilasi omavahel arutlema. Taolised ülesanded tõstavad enesekindlust ning motiveerivad ka häbelikumaid õpilasi rohkem oma arvamust avaldama ja küsimusi esitama. Sel teel õpetame õpilasi ka leidma rohkem seoseid erinevate õppeainete vahel. Mina tahan tuua õpilasteni ülesandeid, mis nõuavad teiste kuulamist ning nendega ideede üle arutlemist, siduda õppetööd tehnoloogiaga ning suurendada nende õpihimu ja enesekindlust tunnustamise teel.

Joanna-Maria on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis toidutehnika ja tootearenduse magistriõpingud cum laude. Enne “Noored kooli” programmi töötas ta Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse laboris teadurina.

Kuigi nii minu tööalased teadmised kui ka ülikoolides omandatu võimaldaks õpetada erinevaid loodusained, olen otsustanud klassiõpetaja ametikoha kasuks. Töötamine kooliteed alustavate lastega on mulle väga südamelähedane, kuna nad on uudishimulikud, avatud ja täis õhinat uute teadmiste järele. Minu suurimaks eesmärgiks on olla selline õpetaja, kelle õpilased astuvad algkoolist järgmisse kooliastmesse särasilmsete ja endiselt õpihimulistena.

Janal on pikaajaline töökogemus spetsialistina Maaeluministeeriumi hallatavates asutustes – PRIAs ja Põllumajandusuuringute Keskuses. Tal on linna- ja tööstusmaastike korralduse bakalaureus Eesti Maaülikoolist ja keskkonnatehnoloogia magister Tartu Ülikoolist. Aktiivse vabatahtlikuna on Jana üle kümne aasta aidanud korraldada Tartu Maailmafilmi festivali, panustanud Eesti Rohelise Liikumise ja Eestimaa Looduse Fondi töösse, samuti kuulub ta Eesti Looduseuurijate Seltsi ning osaleb sageli koristus- ja muudel talgutel.

Olen juba paar aastat otsinud seda midagi, millega saaksin tagasi anda ühiskonnale ja jätta enda jalajälg ning usun, et “Noored kooli” programmis osalemine on just see, mida olen otsinud. Minu soov on, et lapsed mõistaksid hariduse tähtsust ning näeks varakult seost enda unistuste realiseerimise tõenäosuse ja enda käitumise vahel. Tahan anda lastele enesekindlust ja usku endasse, luua seoseid õppeainete vahel ja mõtestada, miks seda teemat üldse õpitakse ja kus seda tulevikus vaja võib minna. Väga oluliseks pean ka vanemate kaasamist, näiteks tahaksin korraldada projekte, kus vanemad saavad õpetajate asemel olla lastele mentoriks.

Heidil on bakalaureusekraad ärijuhtimise erialal ja organisatsioonikäitumise magistrikraad Tallinna Ülikoolist. Ta on töötanud seitse aastat Swedbankis erinevates ametites, alustades tellerist ja lõpetades koolitusspetsialistina. Swedbankis vedas ta eest ka projekti “Annetame aega” ja täiskasvanud õppija nädalat.

Mul on kaks imelist last ning tänu nendele on mul eriti suur soov anda oma panus, et nii nemad kui kõik teised lapsed saaksid väga hea hariduse. Õpetajana tahan luua õhkkonna, kus kool on koht, kuhu tulevad hea meelega nii õpetaja, õpilased kui ka lapsevanemad. Soovin luua õpikeskkonna, kus iga laps saab proovida, katsetada, eksida ning ei peaks kartma, et ta pole piisavalt hea.

Arelikal on bakalaureusekraad ärijuhtimises ja magistrikraad personalijuhtimises Tallinna Tehnikaülikoolist. Enne “Noored kooli” programmiga liitumist töötas värbamisassistendina personaliotsingu ettevõttes, varasemast on tal ka kontorijuhi töökogemus.

On väga levinud ütlus, et suuremat osa tuleviku töökohtadest ei ole praegu olemas, kuid ometi peame nendeks valmistuma. Õpetades lapsi kriitiliselt mõtlema, argumenteerima oma seisukohti, julgema esitada küsimusi ja nägema igas ainevaldkonnas selle rakendatavusi igapäevaelus, õpetame tulevikuinimesi. Tahaksin anda oma panuse sellesse, et lapsed paneksid tähele, mis nende ümber iga päev toimub ja tooksid tekkivad tähelepanekud klassiruumi. Õpingute seostamine igapäevaga on minu visioonis see, mis aitab õpitu paremini meelde jätta, et ka aastate pärast oleks teadmistest kasu.

Anna on lõpetanud Tartu Ülikooli geenitehnoloogia bakalaureuseõpingud ja jätkab õpinguid magistrantuuris. Ta on töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumis hooldajana ning olnud vabatahtlik Prantsusmaal, kus aitas ehitada kohalikule külakoolile õppeaia ja juhendas lastekodude noori. Anna on aktiivne Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige ja kirglik flamenkotantsija.

Noored Kooli õpetajana tahan kuulata lapsi ja panna neid iseennast austama ning läbi selle ka austama teisi – erinevaid inimesi, arvamusi ja kultuure. Arvan, et muutuma peab suhtumine, et mõned on paremad kui teised. Soovin läbi enda individuaalse suhtumise igasse õpilasse kujundada kogu klassi suhtumist üksteisesse, mis loob neile platvormi näha ka edasises elus igat inimest kui austust ja lugupidamist väärivat indiviidi.

Anna Leenal on bakalaureusekraad inglise keeles Tallinna Ülikoolist. Ta on töötanud Pimedate Ööde Filmifestivali meeskonnas ja kinos Sõprus, kus vedas eest ka Seenioride sõbraseansi projekti. Samuti on ta korraldanud Filmilindifestivali.

Soovin õpetajana luua igale õppijale avatud õpikeskkonna, mis toetaks tema individuaalset arengut. Eesti õpilane vajab õpetajat, kes oleks rohkem õppija nõustaja-teejuht ja vähem faktiteadmiste edasiandja. Õppija teab väga hästi, mida ja kuidas ta võiks õppida, kuid meil on puudu julgusest õppijat usaldada ning kuulata. Seega usun, et kui õppimine muutuks rohkem õppija poolt suunatuks ning õpetaja võimaldab õppijal teha õppimisprotsessis valikuid, siis liigume me hariduse poole, kus iga laps saab just endale vajalikku abi.

Angelal on sotsioloogia magistrikraad Tartu Ülikoolist. Samuti on ta olnud vahetusüliõpilane Amsterdamis. Enne “Noored kooli” programmiga liitumist töötas Angela Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskuses, oli algatuse Huvitav Kool programmijuht ja TEDxTartu meeskonnajuht. Varem on ta olnud noorsootöötaja Tartu Tähe Noorteklubis, koordinaator noorteorganisatsioonis SINA ning juhtinud DD Akadeemia liidriprogrammi.

Usun, et õpetaja roll seisneb mitte ainult teadmiste edastamises, vaid ka õpilaste motiveerimises ja toetamises. Õpetaja näeb ja hindab õpilaste individuaalsust, oskab tagada nende eneseväljenduse vabadust ning saab aru, et iga laps on ennekõike isiksus oma maailma taju ja arusaamisega. Tahan õpetada inglise keelt nii, et kõik maailma perspektiivid oleksid igale minu õpilasele avatud ja kättesaadavad.

Aleksandral on rootsi keele ja kirjanduse bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist ning juhtimise ja turunduse magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist. Ta on töötanud rahvusvahelises väikeettevõttes ekspordi müügijuhina ning teinud ka reisikonsultandi tööd. Aleksandra on olnud inglise keele koduõpetaja ja töötanud noortega Sillamäe malevas. Lisaks oli ta ülikooli ajal Eesti KVNi (lõbusate ja leidlike klubi) võistkonna kapten.